Tiitelleht
Sissejuhatus
Tallinnast Hanoisse
Hanois
Hanoist Halongi ja tagasi
Bussisõit Laosesse
Laose piirilt Vientiane'i
 

Vientiane'ist Vang Viengi

Hommikul sööme hotellis. See on toahinna sees. Siis käime reisibüroodes uurimas, kuidas saab Luang Prabangi ja sealt Kambodžasse.
Selgub, et Mekongi jõgi läheb läbi nii Vientiane'ist kui ka Luang Prabangist. Laevaga sinna sõita oleks kindlasti väga huvitav. Laevu ka käib, aga isegi kiirlaevaga kestvat sõit kolm päeva. Seda aega peame liiga pikaks ja loobume. Muuhulgas rääkis keegi turist, et Luang Prabangi mineval kiirlaeval anti talle kiiver. Ta ei saanud algul aru, miks. Pärast selgus, et kaitseks müra eest.
Ühesõnaga valime Luang Prabangi sõitmiseks ikkagi maismaatranspordi, tehes peatuse poolel teel Vang Viengis. Kambodžasse kui eeldatavasti Vietnamist ja Laosest oluliselt ohtlikumasse riiki tahame aga (iseäranis Olavi tungival nõudmisel, kes on Kambodža kohta rohkem lugenud kui teised) sõita lennukiga.
Muide, ühe Laoses kohatud turisti käest küsisime ka, kas Kambodžas on ohtlik. Ta vastas: «Ei ole! Ja pealegi olete te ju neljakesi.» Oleks ta selle teise lause ütlemata jätnud, oleks vastus palju veenvam olnud.
Vietnami bussipetised firmast Sinh Cafe lõid meie plaanid natuke segi. Tahtsime minna ju kõigepealt Luang Prabangi ja tulla sealt lõunasse pealinna Vientiane'i, kust olnuks kerge lennukiga edasi minna. Aga nüüd peame liikuma just vastupidises suunas ega tahaks kuidagi teist korda sama teed tagasi tulla. Muud meil aga üle ei jää, sest Luang Prabangist, nagu selgub, Kambodžasse lennukeid ei käi.
Kambodžaga tahame tutvust teha lühidalt ja peamiselt huvitab meid Angkor Wat. Ärge hakake naerma, ma tean, et see on ära leierdatud nagu Itaalia ja Pisa torn või USA ja Disneyland. Aga see on kord juba Kambodža suurim turismiobjekt ja kuigi selles riigis võib olla palju muud vaatamisväärset, siis nii lühikese reisiga palju vaadata ei jõua ja kui valida välja üks asi, mida Kambodžas vaadata, siis on Angor Wat kõige kindlam valik.
Parimaks lennuühenduseks osutub Vientiane – Phnom Penh – Siem Reap, nii et üks öö tuleb veeta Phnom Penhis. Ostamegi siit lennukipiletid ära. Selle koha peal ilmnevad esimesed ebakõlad meie reisiseltskonnas. Risto nimelt teatab, et temale on Laos nii meeldima hakanud, et ta otsustab Kambodža – Lõuna-Vietnami otsa mitte kaasa teha, vaid reisi lõpuni Laosesse jääda. Luang Prabangini reisime siiski veel koos.
Peame lennukipiletite valmissaamist umbes kolmveerand tundi ootama. Selle aja sees käib Olavi ringi ja leiab reisibüroo, kust saab osta bussipileteid Vang Viengi, 45 TLAK/tk (52 EEK). Buss väljub kell kaks ja meil kästakse olla reisibüroo juures valmis kell 13.30. Nad on muidugi nõus meile suvalisse hotelli järele tulema, aga kuna hotell on kõrvaltänavas, siis pole mõtet.
Ootame reisibüroos peaaegu kaheni, siis tuleb reisiauto. Loodame, et see viib meid bussi juurde, mitte ei pea me sellega Vang Viengini sõitma. Meie lootus täitub. Buss on tavalise linnadevahelise bussi ja kolhoosibussi vahepealne. Mõned istmed lastakse vahekäikudesse alla, nii et pärast ei saa tagumised enam välja. Siinses mõttes on see siiski luksbuss, sest reisijaid (kõik valged) on ainult nii palju kui istekohti. (Parandus – ees juhi kõrval on kahest kohast üks vaba.)

Hüvastijätuks paar pilti Vientiane'ist:

Sõidame jälle mööda korralikku maanteed, s.t. sellist, mis on asfalteeritud ja kus kaks autot mahub teineteisest raskusteta mööda sõitma. Asulasiltidel on kohanimed nii lao kui ka ladina tähestikus. Kõige lõbusam kohanimi on B. May, mis ilmselt siiski ei ole Queeni kitarristi auks nii nimetatud. Lühend «B.» peaks tähendama asulaliiki.
Poolel teel teeme pika peatuse Khuanamchimi-nimelises asulas vabaõhu-söögikoha juures:

Muuhulgas müüb seal mingi vanamutt jooke. Seal juhtub järgmine lõbus intsident. Üks turist ei ole tagasiantud rahaga rahul. Ta seletab vanamutile, et jook maksab 8 (s.t. 8000 kippi) (9 EEK), mina andsin teile, näete, 10, teie aga andsite mulle tagasi ainult 1 – te peate mulle tagasi andma veel 1 (1,10 EEK). Et tädi paremini aru saaks, näitab ta ühelist (s.t. tuhandekipist) enda käes. Tädi võtab temalt selle ühelise ära ja edasisele suhtlemisele ei reageeri – lihtsalt seisab ja vaatab. Nii jääb turist ka sellest ühelisest ilma ning läheb lõpuks vihaselt ära.

Veel üks sõidukiliik, mida Laoses sageli kohata võib.

Peatus kestab, nagu öeldud, päris kaua. Viimaks on aeg niikaugel, et kõik lähevad bussi peale tagasi – loomulikult järjekorras, tagumised enne, sest osa inimesi istub ju vahekäigus lahtikäidavatel istmetel ja pärast nende istumist ei pääseks tagumised enam läbi. Selgub siiski, et edasiliikumisele on üks väike takistus – bussi on tagasi jõudnud kõik peale bussijuhi. Taga istujad paluvad, et ees istuv Risto annaks signaali. Risto ei soovi seda teha. Siis ronib üks taga istuv kutt aknast välja (uksest ju ei pääse, sest teised istuvad ees) ja läheb vajutab signaalinuppu. Tema suureks pettumuseks signaal ei tööta. Kuidas Laoses lastakse liiklusse sõiduk, mille kõige tähtsam osa on rikkis?? Aga õieti jääb arusaamatuks, mida kuradit need lollid turistid bussi ronisid, kui juhti veel polnud.
Lõpuks juht siiski tuleb ja me sõidame edasi.

Ühes kohas on veoauto kurvis teelt välja sõitnud.

Vang Viengi jõuame seitsme paiku õhtul:

Need pildid on tehtud juba järgmisel päeval, valges:

Nähes Vang Viengi, mõtlevad Olavi ja Jüri nagu ühest peast: Yangshuo! Tõesti, sarnasus selle seljakotituristide armastatud sihtkohaga Lõuna-Hiinas on hämmastav. Hotelli on kerge leida, aga hinnas selgusele jõudmine osutub üle ootuste raskeks. Tädi seletab, et open air con maksab 3 USD (35 EEK) öö, non open air con 2 USD (23 EEK). Olavi ei saa kuidagi aru, mis see tähendab. Näidatakse tuba, kus on konditsioneer sees. Okei, palju maksab? Kas me tahame open air con või non-open air con? Me tahame seda tuba siin, kui palju see maksab? Open air con: 3 USD, non-open air con: 2 USD. Ühesõnaga, asi on selles, et igas toas on konditsioneer ja hind sõltub sellest, kas see lülitatakse sisse või mitte. Võtame siis ilma – siin ei ole nii tapvalt palav, ventilaatorist piisab täiesti.
Jalutame ringi, siis sööme lao stiilis õhtust. Edasi läheme õdusasse vabaõhukõrtsi, kus sööme kooki ja joome teed:

Menüü, mis meile tuuakse, on suuremalt jaolt nagu menüü ikka – suupisted, külmad joogid, soojad joogid, kange alkohol jne. Meile täiesti tundmata on aga viimane alajaotus «Special»:

Küsime kelnerilt, mis see on. Kelner nimetab vaiksel häälel kaks lisandit, mille vahel võime valida. Me ei ütle teile, mis need olid, ja ka see, mis edasi sai, jääb meie saladuseks.
Pärast kõrtsi käime internetis. Osad meist kolavad ümbruskonnas ringi ja satuvad kuskil külas kontserdile. Teised meist eelistavad kella ühe paiku magama minna.
 

Vang Vieng: teine päev koos vägeva peoga
Vang Vieng: raske hommik pärast vägevat pidu
Vang Viengist Luang Prabangi
Luang Prabangis
Tagasi Vientiane'i
Laosest Kambodžasse
Phnom Penhis
Phnom Penhist Siem Reapi
Siem Reapis
Angkori templid ja hüvastijätt Siem Reapiga
Angkori templid ja hüvastijätt Siem Reapiga (2. osa)
Tagasi Vietnamisse
Ekskursioon Mekongi jõe deltasse
Ekskursioon Mekongi jõe deltasse (2. osa)
Ekskursioon Cu Chi sõjaväljale
Hue
Hue (2. osa)
Huest Hanoisse
Viimane väljasõit
Lahkumispäev
Lõpetuseks