Tiitelleht
Sissejuhatus
Tallinnast Hanoisse
Hanois
Hanoist Halongi ja tagasi
Bussisõit Laosesse
Laose piirilt Vientiane'i
Vientiane'ist Vang Viengi
Vang Vieng: teine päev koos vägeva peoga
Vang Vieng: raske hommik pärast vägevat pidu
Vang Viengist Luang Prabangi
Luang Prabangis
Tagasi Vientiane'i
Laosest Kambodžasse
Phnom Penhis
Phnom Penhist Siem Reapi
Siem Reapis
Angkori templid ja hüvastijätt Siem Reapiga
Angkori templid ja hüvastijätt Siem Reapiga (2. osa)
Tagasi Vietnamisse
 

Ekskursioon Mekongi jõe deltasse

Et kella seitsmeks reisibüroosse jõuda, peame tõusma kohutavalt vara. Kuna me oleme siin kandis veel uued, siis me ei tea, et käsk tulla kell 7 kohale ei tähenda, et kell 7 starditaks. Meie kohalejõudes on reisibüroogi on veel kinni, aga kohe tehakse lahti. Kohale tuleb teisigi välismaalasi, nii et võib loota, et asi on õige. Giid räägib inglise keelt nii, et peaaegu kõik on arusaadav. Vietnami mõõdupuu järgi on see hiilgav keeleoskus. Meid viiakse bussiga laevale. See on kiirlaev, mille küljed on lahti, mistõttu kahe- ja pooletunnise sõidu jooksul hakkab lausa külm. Kohale jõudes ei tundu troopiline põrgukuumus kaua aega vaevavana, vaid on hea meel, et on soe.

Selle kandi eripäraks on silmadega laevad:

Sõidame Mythosse ja sealt aeglase mootorlaevaga edasi.

Kõigepealt läheme saarele, kus tehakse kookosemaiustusi.

Saame proovida nn. kookoseveini, mis on tegelikult kangem, v.o. 20-kraadine alkohol, aga siinses inglise keeles on iga alkohoolne jook wine. Siis läheme teisele saarele, kus meile antakse mee ja laimiga teed, ning on suveniiripoed.

Edasi tuleb kolmas saar, kus sööme. Giid soovitab kohalikku delikatessi – väga erilisel viisil serveeritavat elevantkala, mis on kaheinimesetoit. Andrus ja Olavi võtavadki selle.

Pärast sööki viiakse meid sõudepaadiga sõitma, 4 reisijat paadis (lisaks sõudjatele).

Pärast ülitoredat paadisõitu jõekäärudes läheme otse paadilt aeglasele laevale tagasi, sellega sadamasse ja bussile. Giid rõhutab mitu korda, et käigu me hädal ära, sest bussiga sõidame 3 tundi peatusteta. Muide, ta õpetab meile ka inglise keelt. Nimelt on siin kasutusel väljend happy house, mis ei tähenda mitte lõbumaja, nagu eestlane võiks arvata, vaid käimlat. Giid nimetab seda kogu aeg järjekindlalt nii, ja meiltki nõuab ta selle sõna selgeksõppimist.
Canthosse sõidab VIP-buss, s.t. korralik mikrobuss. Bussisõidu ajal räägib giid meile delta-alast. Eesti-suurusel territooriumil elab 18 miljonit inimest. Riis kasvab ilusti ja annab 3 saaki aastas, mistõttu inimesed elavad päris hästi, kuigi tuleb aasta läbi tööd teha. Vietnam on üks kolmest suurimast riisi eksportijast maailmas. (Kunagi oli suurim.) Meid paneb kõrvu kikitama giidi teade, et õhtul saame võimaluse maoliha süüa.
Giid teeb jutu sekka kogu aeg oma arust nalja. Lääne turistid on sellest vaimustuses – lapselikkus läheb neile ikka paganama hästi peale. Meile hakkab õudselt närvidele käima üks naine, kes, nagu hiljem selgub, on USA korealane. Ta käitub nii, nagu oleksid tema ja giid ainsad inimesed bussis – peaaegu igale giidi lausele ja osalausele järgneb tema «jea» (vaimustuv-nõustuva intonatsiooniga), «ou» (kaasatundva intonatsiooniga) või «ahah» (õhinal-huvitunud intonatsiooniga). See on kohutavalt tüütu, kuidas ta ameerikaliku emotsionaalsusega igale giidi sõnale kogu hingest kaasa elab.

Canthos peame praamiga üle jõe sõitma ja selleks bussist välja tulema.

Praamisõit on lühike, võib-olla 10–15 minutit. Hotelli jõuame ca. 17.20. Kell 18.30 peame kokku saama ja õhtust sööma minema. Meile tehakse juba teatavaks ka homne plaan, mis on kohalikus stiilis: 6.30 äratus, 7.00 sööma, 7.30 ära. Osal grupi liikmetest ei ole kahe-, vaid kolme- või neljapäevane ekskursioon, sellepärast käib giid ringi ja täpsustab, kellel milline on. Me näeme juba vaimusilmas, kuidas homne tagasisõit kujuneb meile juba Laose-sõidult tuttavas stiilis suurlogistikaoperatsiooniks. Loodetavasti ikka jõuame kunagi Ho Chi Minhi tagasi.
Cantho hotellituba on väga korralik, hea vannitoaga. See on esimene hotell, kus on korralik dušš. Hotelli nimi on Xuan Mai 17, aadress 94 Nguyen An Ninh:

Meil on, nagu öeldud, ligi poolteist tundi aega värskenduda. Siis läheme alla ja meid viiakse kuurrestorani (s.t. lahtisesse boksi nagu sellised, milles meil sageli asuvad autoremonditöökojad).

Tellime kõik kolm toiduks maoliha. Madu ei ole selles kuigi äratuntav, vaid liha on lõigatud peenikesteks tükkideks.

Olavi portsus on üks luu, mille järgi saab ligikaudu kindlaks teha mao jämeduse – see on natuke vähem kui nimetissõrme ja pöidla kokkupanemisel tekkiv ring. Liha maitseb... ärge hakake naerma, aga natuke kana moodi. Osadele meist meeldib, osadele mitte.

Jalutuskäigul tagasi hotelli jääb tee peale muuhulgas vietnamlaste suurkangelase Ho Chi Minhi ausammas:

 
 
Ekskursioon Mekongi jõe deltasse (2. osa)
Ekskursioon Cu Chi sõjaväljale
Hue
Hue (2. osa)
Huest Hanoisse
Viimane väljasõit
Lahkumispäev
Lõpetuseks