Tiitelleht
Sissejuhatus
Tallinnast
Hanoisse
Hanois
Hanoist
Halongi ja tagasi
Bussisõit
Laosesse
Laose
piirilt Vientiane'i
Vientiane'ist
Vang Viengi
Vang
Vieng: teine päev koos vägeva peoga
Vang
Vieng: raske hommik pärast vägevat pidu
Vang
Viengist Luang Prabangi
Luang
Prabangis
Tagasi
Vientiane'i
Laosest
Kambodžasse
Phnom
Penhis
Phnom
Penhist Siem Reapi
Siem
Reapis
Angkori
templid ja hüvastijätt Siem Reapiga
Angkori
templid ja hüvastijätt Siem Reapiga (2. osa)
Tagasi Vietnamisse Ho Chi
Minhi
Reisil Siem Reap–Ho
Chi Minh on lennufirmaks taas Vietnam Airlines oma sõbralike naeratavate stjuardessidega.
Lennukis pakutavas ajalehes «Viet Nam News» on artikkel, milles president
avaldab kiitust sadamafirmale heade majandusnäitajate eest. Kõigele
lisaks selgub, et seda firmat peab merevägi:
Muide, Vietnamis heisatakse riigilipp (punane taust, keskel suur
kollane viisnurk) sageli kõrvuti
lipuga, millel on punasel taustal sirp ja vasar:
Samamoodi oli Laoses, kus triibulisele riigilipule, millel sotsialismi
sümbolid sootuks puudusid, oli enamasti kaaslaseks sirbi- ja vasaralipp:
Ho Chi Minh lajatab palavusega
pähe. Meie viisad, kuhu on käsitsi kritseldatud «multiple»,
ei tekita probleemi, küll aga nõuab piirivalvur Andruselt hotelli
nime, kuhu me läheme. Õnneks oleme selle eile välja valinud,
et saaksime taksojuhile mingi sihtkoha öelda ja et ta ei hakkaks
oma hotelli pakkuma. Olavilt küsib piirivalvur, mis ta (Olavi) nimi
on. Jüri on nii ebahuvitav, et temalt ei küsita mitte midagi.
Lennujaamas on taksolett.
Sõit linna maksab 6 USD (70 EEK). Meid vaadatakse natuke imelikult – võib-olla
ei ole meie hotell väga prestiižikas. Ehkki hind
on kokku lepitud, paneb juht taksomeetri käima. Pärast ta taksomeetri
näidu järgi raha siiski ei küsi. Signaali antakse siin vähem
kui Hanois, aga liiklus on hoopis närvilisem kui Kambodžas.
Nüüd hakkame plaani
tegema. Arvestame kokku, mitu päeva on jäänud, ja kuidas
me võiksime seda aega jaotada. Otsustame, et teeme kahepäevase
reisi Mekongi deltasse (seal on ujuv turg) ja ühepäevase Cuchisse (seal
on sõjaaegsed partisanide maa-alused käigud jms.). Leiame
reisibüroo, aga seal ei tehta meist välja ja me läheme edasi.
Teises büroos on väga sõbralik, ehkki mitte nüüd
nii hirmus ilus tüdruk. Ta pakub kahepäevast deltareisi 21 USD/in.
(250 EEK). See on väga soodne – hinna sees on ka hotelliöö.
Nad teevad ka Cuchi reise:
Võtame homse deltareisi väljasõiduga
(oo õudust!!) 7.00.
Muide, lennujaama nimi peaks
olema Tan Son Nhat.
Ho Chi Minhi omapära
on, et siin on tänav (D. Pham Ngu Lao), millel asub lähestikku
terve hulk hotelle. Hotellis, kuhu me läheme, on kolmene tuba olemas.
Selles on üks kahe- ja üks üheinimesevoodi, hind on 21 USD
(250 EEK). Mõtleme, et vaatame veel. Teises hotellis öeldakse,
et kahjuks ruumi ei ole, aga meil on sõsarhotell, kas tahate sinna
minna. Teenindaja haarab juba telefonitoru, aga milleks seda, kui siin
on hotell hotellis kinni? Läheme häirimatult välja. Kolmandas
hotellis on jälle 2+1 voodid, 12 USD (140 EEK), aga kell viis on vabanemas
kolme voodiga tuba. Tuba on üsna räämas. Kui meenutada,
et teises hotellis oli hind 21 USD, siis tubade tase vastab umbes hinnale.
Meil pole luksust vaja, seepärast võtame selle. (Hotelli nimi
on Mai Phai Hotel.)
(Firma on Delta
Adventure Tours ja asub sellelsamal Pham Ngu Lao tänaval.)
Pildil on huvitav näide kaguaasia-inglise keelest – «same same», mis
tähendab «samasugune». Sama väljend on kasutusel Laoses ja Tais.
Läheme juhuslikku kohta
sööma. Kõrvallauast teeb meiega juttu vanem ameeriklasest
härrasmees, küsides: «Where are you guys from?» Siis ütleb
ta, et pole kunagi eestlasi kohanud. Ta on elanud Vietnamis 8 aastat. Vietnamlannast
naine on tal kaasas. Ameeriklane on üsna vana, väga jutukas ja
sõbralik, sedalaadi mees, kellega päev otsa juttu ajades võib
väga targaks saada. Üsna alguses poetab ta nii muuseas, et ärgu
me ostku seda kuulsat koonilist kübarat – see on ainult naiste peakate
ja kui mees seda kannab, on ta kohalike silmis totaalselt naerualune. (Ilmselt midagi sellist nagu oleks mees, kes kannab
seelikut.)
Käime sealsamas lähedal
internetis ja leiame plaadipoe. (Siin on, nagu öeldud, kõik
käe-jala juures. Milline meeldiv vaheldus!) Plaadipoes müüakse
isetehtud plaate lääne muusikaga, hind 8 TVND (6,00
EEK). Valik on suur, aga kvaliteet on teadmata ja selliseid üle piiri
Eestisse tuua küll ei riski.
Andrus saab siin linnas
kauaoodatud võimaluse fotod CD-le kirjutada, nii et saab jälle
tükk aega rahulikult pildistada.
Õhtul vaatame hotellist
üle tee asuva tiigi ääres tükk aega nahkhiirte lendamist
värviliste tulede peegelduste kohal.
Siin on vast sobiv koht kirjutada
Risto seiklustest Laoses. Ta saatis meili, milles teatas, et on elus ja
terve. Lennuk Luang Prabangist Vientiane'i jäänud kaks tundi
hiljaks. Selle aja sees saanud Risto võimaluse vaadata, kuidas lennujaama
pandi üles silti, millel oli valgete tähtedega punasel taustal
kirjas tervitus mingitele narkovastaste delegatsiooni liikmetele. Silti
pandi üles ca. poolteist tundi ja sellega oli hõivatud umbes
15 inimest. Üks ronis redeliga lae alla ja kinnitas sildi mõlemast
otsast katusekonstruktsiooni külge, kaks julgestasid redelit ja ülejäänud
vaatasid lihtsalt pealt. Seega teame nüüd vastust ka küsimusele,
mitu laod on vaja ühe loosungi kinnitamiseks. Kui lennuk lõpuks
õhku tõusis, jagati reisijatele niisutatud salvrätikud
käte puhastamiseks. Süüa aga ei antud, isegi šokolaadikest
mitte, vaid ainult väike pudel vett. Oli siis selle jaoks vaja käsi
puhastada?
Ekskursioon
Mekongi jõe deltasse
Ekskursioon
Mekongi jõe deltasse (2. osa)
Ekskursioon
Cu Chi sõjaväljale
Hue
Hue (2. osa)
Huest
Hanoisse
Viimane
väljasõit
Lahkumispäev
Lõpetuseks