Tiitelleht
Saateks
Eesti-Vene piir
Kingissepp
Peterburi: esimene päev
Peterburi: teine päev
Viiburi
Vahelugemist: välismaalastehinnad
Sortavala
Valaam
Sortavala-Petrozavodsk
Petrozavodsk-Šeltozero-Petrozavodsk
Kizhi
Petrozavodsk-Kivatš-Medvežjegorsk
Medvežjegorsk-Povenets-Kem
Solovets
Kem-Belomorsk
Belomorsk-Kostomukša
Kostomukša: teine päev

KOSTOMUKŠA - TEISE PÄEVA ÕHTU

Pärast poes käimist kohtume Olegiga ja sõidame 18 km kohutavat teed mööda järve äärde, kus on suvilakooperatiiv.

Olegi suvila on otse järve ääres, mille nimi on Luvozero. (Siin kandis on järvenimed nii, et üks on «-ярви», teine «-озеро», siis jälle «-ярви», ja siis jälle «-озеро».)

Seltskond naabersuvila õuel sai pahaseks, kui Margus neid filmis:

Suvila aias on hästi palju mitut värvi lilli:

Meie saunapeost võtab osa ka Olegi sõber Stass. Saame teada, et nad on Kasahstanist. Nad räägivad hingestatult sellest, kui ilus on Kasahstan, eriti Balhaši järv, mis on ainulaadne selle poolest, et pool temast on mage ja pool soolane. Nad tulid nagu paljud venelased Kesk-Aasiast ära poliitilise olukorra teravnedes.
Vene peol pakutakse mõistagi ka viina ja ikka nii, et valatakse klaas (õnneks küll ainult 50-grammine) enam-vähem täis ja see tuleb ühe sõõmuga tühjaks juua. (Sellest pääseb ainult Maris.) Asi poleks nii hull, sest neil on ainult üks 750-grammine pudel, mis teeb siis 150 g mehe peale, aga meie, rumalad, oleme Olegile külakostiks kaasa toonud sama suure pudeli konjakit, mis teeb koguse kahekordseks. Kui viin otsas, tehakse lahti meie konjak ja juuakse seda samamoodi. Viilida ei õnnestu, sest kõik jagatakse ausalt võrdseteks osadeks. Jüri jääb igatahes väga täis, sest tema raudsesse enesevalitsemisesse tekivad silmnähtavad mõrad. Teisest küljest ei saa minu hinnangut pidada objektiivseks, sest minagi olen kõike muud kui kaine.

Suvilas on piisavalt ruumi ja me saame kõik magama. Oleg läheb hommikul tööle, meie aga põõname lõunani. Siis jätame südamlikult hüvasti ja alustame teed kodumaa suunas.
 

Kostomukša - Olonets
Staraja Ladoga
Lõpetuseks