Tiitelleht
Saateks
Eesti-Vene piir
Kingissepp
Peterburi: esimene päev
Peterburi: teine päev
Viiburi
Vahelugemist: välismaalastehinnad
Sortavala
Valaam
Sortavala-Petrozavodsk
Petrozavodsk-Šeltozero-Petrozavodsk
Kizhi
Petrozavodsk-Kivatš-Medvežjegorsk
Medvežjegorsk-Povenets-Kem
Solovets
Kem-Belomorsk
Belomorsk-Kostomukša

KOSTOMUKŠA - TEINE PÄEV

Päeval käime Olegiga kombinaati vaatamas:

Sellised korstnad olid kirjeldamatult võimas vaatepilt! Vaadake, kui madal paistab tornkraana:

Järgmisel pildil on näha kombinaadi toodang, mis tuleb torudest välja ja mida seejuures veega pestakse, et tolmu ei tekiks:

Toodanguks on sellised umbes sentimeetrise läbimõõduga kuulikesed, mis sisaldavad 90% rauda. Nad on tooraineks teistele tehastele.

Järgmisel pildil olevad suured kuhjad koosnevad just sellistest kuulikestest ja nendega on kaetud ka maapind meie jalge all:

Siin laaditakse toodang vagunitesse:

Raudteid on kombinaadi ümber kõvasti:

Järgmiselt pildilt on aimata, milliseid autosid siin liigub (tagaplaanil normaalsuuruses veoauto):

Oleg oleks tahtnud viia meid ka karjääri, aga kolleeg, kes oleks saanud meile läbipääsuload teha, ei ilmunud täna tööle. Arusaadav, esmaspäevane päev ju. Karjääri tõkkepuu tagant õnnestub üks hiidveoauto siiski ära näha:

Pärast seda suurepärast ekskursiooni tunneb Oleg huvi meie edasiste plaanide vastu. Ütleme, et kavatsesime hakata kodu poole tagasi sõitma. Oleg aga küsib, et miks te nii ruttu ära lähete - õhtul võiks ju tema suvilas sauna teha. Otsustame siis jääda. Tööpäeva lõpuni jäänud vaba aja veedame looduses. Meid kimbutab Karjalas-käija tuttav probleem: kaardil on järv järves kinni, aga ligi ei pääse kuidagi. Sõidame algul lääne suunas, kust on umbes 30 km Soome piirini, ja jõuame ka piiritsooni kontrollpunkti. Üle piiri meid kahtlemata lastaks, aga karta on, et Venemaale tagasi enam mitte. Sellepärast pöördume tagasi ja leiame teises suunas ühe ligipääsetava järve, mis, kui ma kaarti õigesti lugesin, on Tyryjärvi:

Enne Olegiga kokkusaamist käime veel Kostomukšas toidupoes, mis on Venemaa kohta väga modernne - saad võtta käru, sõita sellega mööda poodi ringi, võtta riiulitelt asju ja panna kärusse. Ainult paaris osakonnas tuleb kohapealsete asjade eest eraldi maksta.

Muide, peaksin mainima ka ühte ebameeldivust, mis varitseb pahaaimamatuid turiste Venemaa sööklates. Nimelt kui te toitu tellite, siis pöörake menüüs ilmtingimata tähelepanu ka alajaotusele «гарнир». Kui eestlased nimetavad garneeringuks toidu peale ilu pärast raputatud maitserohelist vms., siis Venemaal (ja ka mõnes venelastele kuuluvas Eesti sööklas) tähendab «garniir» kartulit, riisi vms. praelisandit. Eestis ei ole see asi, mille pärast peaks muret tundma, sest kui te tellides ei ütle, millise lisandiga te oma toitu soovite, siis küsitakse teilt seda kindlasti. Venemaal, kus valdab veel nõukogude teeninduskultuur, peate kindlasti rõhutama, et soovite lisaks praele ka seda nn. garniiri. Muidu tuuakse teile ette taldrik, mille peal on lihatükk sümboolse salatilehekesega, ja see ongi kogu teie söök. Alati pole ka ütlemisest kasu – venelase kõrva ehituse eripära, Maa magnetvälja anomaalia, Vene luureteenistuse parapsühholoogiliste eksperimentide vms. tõttu kipub «garniiri» tellimine minema kassapidajatel ühest kõrvast sisse ja teisest välja, kassaaparaati jõudmata. Pärast toidu kättesaamist protesteerimine ei avalda personalile mitte mingit mõju.
 

Kostomukša: teise päeva õhtu
Kostomukša - Olonets
Staraja Ladoga
Lõpetuseks