Tiitelleht
Saateks
Eesti-Vene piir
Kingissepp
Peterburi: esimene päev
Peterburi: teine päev
Viiburi
Vahelugemist: välismaalastehinnad
Sortavala
Valaam
Sortavala-Petrozavodsk
Petrozavodsk-Šeltozero-Petrozavodsk
Kizhi

PETROZAVODSK - KIVATŠ

Petrozavodskist välja sõites peab meid kinni miilits (ainukest korda selle reisi jooksul). Aga ta ei tee meile midagi ja laseb niisama edasi sõita.

Meie sihtkohaks on Oneega järve (vene k. Онега, soome k. Äänisjärvi) põhjatipus asetsev Medvežjegorsk (kaugus Petrozavodskist u. 200 km), aga peaaegu tee peale jääb Kivatši (Кивач, soome k. Kivatshu) kosk, mis peaks olema väga ilus. Sellepärast põikame sinna sisse.
Kose juures on looduskaitseala ja sissepääs maksab, 20 rbl. inimese kohta. Seal on ka muuseum, suveniirimüüjad ja suur grupp väga joviaalseid vene turiste.

MEDVEŽJEGORSK
vene k. Медвежьегорск
asutatud 1930, linn a-st 1938
soome k. Karhumäki
u. 19 000 el.

Medvežjegorskis leiame suhteliselt kergesti hotelli. Selle kõrval asub mahajäetud hoone, millele on suurelt kirjutatud «restoran» nii vene kui ka soome keeles:

Hotellis pakutakse meile mitmesuguseid tube – vannitoaga ja ilma. Pärast Petrozavodskis kogetud luksust otsustame, et meile kõlbab ka lihtsam tuba, sellepärast võtame kõige odavamad - kaks kahest, kumbki 189 rbl. Kui aga registreerimiseks läheb, teatab tädi, et välismaalastele on pooleteisekordne hind. Nagu Sortavalas, ei ole ka siin mingit juttu, et свои või родные. Hind on sellegipoolest väga soodne. Toad on umbes sellised nagu omal ajal Tiigi ühikas. WC on koridori peal. Meeste WC-s on üks kabiin kinni ja uksele on keegi kirjutanud: «Все ушли на фронт.»
Hotellis pakutakse meile ka 50 rbl. eest auto valvamist. See ei tähenda mingit valvega parklat, vaid auto jääb edasi hotelli ette seisma. Me ei tea, milles valvamine seisneb – kas siis, kui pätibande hakkab autot lõhkuma, jookseb tädi välja ja hüüab: «Не надо!»? Igaks juhuks siiski maksame.

Edasi püüame leida midagi hamba alla. See osutub üle ootuste raskeks. Kõnnime tükk aega mööda linna. Meile tuleb vastu rahvamasse, paistab, et väljakul on just lõppenud kontsert. Ühtegi sööklat kuskil näha ei ole. Viimaks leiame kõrtsi. Tahame sisse minna, et uurida, kas siit saab süüa, aga ukse peal on turvas, kes ütleb, et sissepääs on tasuline. Küsime, kas siin süüa saab. Ta ütleb, et aa, kui süüa tahate, siis saate tasuta sisse. Selgub, et siit on võimalik saada šašlõkki paari tomativiiluga. Võtame selle, kuna see paistab olevat ainuke selles linnas saadaolev söök. Istume väljas ja näeme pealt peaaegu-kaklust kohalike vahel. Nad ajavad üksteist taga ja sõimlevad, kuni kõrtsi turvamees viimaks ütleb, et jätke, poisid, nüüd järele. Rahvas on parajalt karm, aga meie vastu keegi agressiivsust ei ilmuta. Üldse on see üks väga räämas linn. Sortavala on selle kõrval lausa kultuurikeskus.
Südant soojendas siiski, et pärast sööki tuli šašlõkmeister küsima, et kas oli ikka hea šašlõkk.

Pärast sööki tutvume veel natuke linnaga. Leiame väga ilusa pargi:

Pargist läbi minnes jõuame järve äärde, kus on päris korralik rand.

Veel linnavaateid:

Medvežjegorski tänavatel liigub, võiks öelda, omapäraseid karaktereid. Ühed neist kõnnivad tükk aega meie taga, vestlevad omavahel kõrgendatud meeleolus ja viimaks teretavad meid soome keeles. Teretan vastu ja ütlen vene keeles, et me polegi soomlased. Siis tunnevad nad huvi, kas me teame, mida tähendab soome keeles «perkele», ja Margus ütleb neile.

Medvežjegorsk - Povenets - Kem
Solovets
Kem - Belomorsk
Belomorsk - Kostomukša
Kostomukša: teine päev
Kostomukša: teise päeva õhtu
Kostomukša - Olonets
Staraja Ladoga
Lõpetuseks