Karjala espitsjoon 2003

Tiitelleht
Saateks
Eesti-Vene piir
Kingissepp
Peterburi: esimene päev
Peterburi: teine päev
Viiburi
Vahelugemist: välismaalastehinnad

teekonna kaart

VIIBURIST SORTAVALASSE

Viiburist sõidame edasi kuulsasse Priozjorskisse, mis asutati XIII saj. Novgorodi feodaalvabariigi piirikindlusena Korela nime all. Aastal 1478 ühendati Novgorodi riik Moskva suurvürstiriigiga, millest hiljem kujunes Vene Keisririik. Aastal 1580 vallutasid linna rootslased (ametlikult loovutati 1583) ja 1611 sai ta nimeks Kexholm. Põhjasõjas vallutasid linna 1710. a. Vene väed ja aastast 1721 kuulus ta ametlikult Venemaale. Soome iseseisvudes läks Kexholm (soome k. Käkisalmi) Soomele. Edasine saatus oli sama nagu kogu Karjala maakitsusel - 1940-41 NSV Liidu ja 1941-44 Soome käes ning siis lõplikult NSV Liidule (nimi aastani 1948 Кексгольм, edasi Приозёрск).
Priozjorsk on viisakalt öeldes väikelinn, kust me ei leia mitte midagi vaatamisväärset.

Priozjorsk ei ole enam kaugel Leningradi oblasti ja Karjala Vabariigi piirist. Mul saab niisama istumisest kõrini ja võtan autojuhtimise Marguselt üle. Natuke pärast seda, kui olen rooli istunud, näeme tee äärel hoiatussilti «Сложная трасса, высокая аварийность» (ohtlik teelõik, suur liiklusõnnetuste sagedus). Umbes Karjala piirist muutub asfalttee käänuliseks kruusateeks. Säh sulle jämedat punast joont kaardil! Teekate on kruusatee kohta siiski väga hea. Kohati jääb mulje, nagu oleks tegemist iidse, viimseni ärakulunud asfaldiga, aga ma võin eksida.

maantee Hiitola kandis

Esimene sihtpunkt on Hiitola, kus peaks olema imearmas väike puukirik, mille pilti olin võrgus näinud. Ja seal ta ongi:
Hiitola kirik puude vahelt
Hiitola kirik

See on täiesti uus kirik, sisse õnnistatud aastal 1999. Hiitola küla ise sai aga eelmise sajandi lõpul 600 aastat vanaks:

mälestuskivi Hiitola 600

Siingi käib rongiliiklus:
Hiitola raudteejaam

märgid Hiitolas
Vasakul: hoiatustahvel «Näed metsatulekahju – kustuta ära!» Metsatulekahjude eest hoiatavaid tahvleid oli Karjalas palju.

Hiitolas on väike poeke, mida peab firma nimega «OÜ Nord Inter Haus»:
Hiitola pood

Ostame külapoest hästi mõnusaid sidrunikujulisi moosipirukaid:
Hiitola moosipirukad
Alles pärast paari suutäit märkame, et nad on hallitanud. :-(

Meie tee viib edasi Sortavala poole:
Hiitola ristmik

Laadoga järve põhjakallas on, nagu öeldud, piirkond, kus venelased pole suutnud venepäraseid kohanimesid välja mõelda. Siin, suhteliselt tiheda asustusega alal asuvad Karjala kolm väikseima pindalaga rajooni, mille keskused on Lahdenpohja, Sortavala ja Pitkäranta. (Vene keeles nimetatakse rajoone vastavalt Лахденпохский район, Сортавальский район ja Питкярантский район.)
(Paistab, et mingil ajal pärast meie reisi on Sortavala rajoon nimetatud ümber Sortavala linnapiirkonnaks.)

vikerkaar Hiitola-Lahdenpohja teel

Tee ääres näeme esimesi märke valmidusest soome turiste lahkesti vastu võtta, olgu selle soome keelega, kuidas on:
silt Hiitola-Lahdenpohja tee ääres

Lahdenpohjas on huvitavad kirikuvaremed, mille juures teeme lühikese peatuse:
Lahdenpohja kiriku varemed

Kiriku kõrval on soomlaste mälestusmärk Vene-Soome sõdades langenutele ja kiriku seinal tahvel nende nimedega:
soomlaste mälestustahvel Lahdenpohjas

Sealtsamast on näha vene kirik, mis tegutseb ja on hästi korras hoitud:
vaade Lahdenpohja soome kiriku juurest vene kiriku poole
Lahdenpohja õigeusu kirik

Veel Lahdenpohja vaateid:
Lahdenpohja, tee Sortavala pooleühe maja õu Lahdenpohjas

Kella üheksa paiku õhtul ongi meie ees Sortavala. Sõidame mööda peatänavat, vaadates ringi, kus võiks olla hotelli, ning silla juures näemegi paremat kätt väikest turismikompleksi, kus on hotell, restoran ja kõrts. Hotell on väike ja kodune, ilusate mugavate kaheinimesetubadega:
Sortavala hotellituba

Hotelliöö maksab natuke alla 800 rbl. inimese kohta. Tädi, nähes meie Eesti passe, pursib meiega soome keelt nii palju kui oskab. Küsime temalt Valaami saarele sõitmise kohta. Ta ütleb, et on võimalus sõita välja hommikul kell 9. See sobib meile hästi, sest maksimumplaan oligi homme õhtul juba Petrozavodskisse jõuda. Tädi pakub, et helistab ja paneb meile kohad kinni (30 eurot nägu) ning tellib ka takso. Me arvame küll, et me ei ole nii suured saksad, et me jala ei võiks käia, aga tädi kinnitab, et laev väljub sellisest kohast, mida me omapead küll ei leia. Nõustume siis taksoga ja lepime kokku, et saame homme ka hommikusööki.

Sööme sealsamas restoranis 520 rbl. eest õhtust ja ehkki kell on palju, teeme veel tiiru linna peal. Vjainjamjoinjeni tänaval on istuva kandlemängija kuju, kes Jüri naljatamisi tehtud oletusega kokkulangevalt ongi Väinämöinen, ehk siis soome Vanemuine. Muidu on Sortavala täielik tiblograd. Soome rahvuseepos on Karjalas (kust ta ju peamiselt päritki on) muide suure au sees, pea igas asulas on Kalevala-nimeline tänav, pood vm. Ühegi ladina tähestikus sildita muidugi.

Mõnda aega linna keskuses ja jõe ääres ringi lonkinud, läheme edukast päevast rahuolevana magama.
 

Valaam
Sortavala - Petrozavodsk
Petrozavodsk - Šeltozero - Petrozavodsk
Kiži
Petrozavodsk - Kivatš - Medvežjegorsk
Medvežjegorsk - Povenets - Kem
Solovets
Kem - Belomorsk
Belomorsk - Kostomukša
Kostomukša: teine päev
Kostomukša: teise päeva õhtu
Kostomukša - Olonets
Staraja Ladoga
Lõpetuseks


(C)2003/2019 Olavi Jaggo, e-mail: olavi.jaggo@gmail.com

Avalehele