Tiitelleht

See aastast 1989 pärinev kaart on natuke ajast maas ja nõukogude kartograafia nõuetele vastavalt kohutavate moonutustega, kuid paremat espitsjooniala ülevaatekaarti ei õnnestunud kahjuks leida.

SAATEKS

Mis on Karjala?

Kohanimel «Karjala» on kaks eri tähendust, mida, nagu ma oma reisist rääkides teada sain, sageli segi aetakse.

Esiteks on olemas Karjala maakitsus. See jääb Peterburi linna, Soome lahe, Soome Vabariigi ja Laadoga järve vahele. Keskus on Viiburi linn. Karjala maakitsus kuulus enne Teist maailmasõda Soomele, siis anastas ta NSV Liit ja praegu kuulub ta Leningradi oblastisse. Tema pindala võib olla 10 000 ruutkilomeetri ringis (veerand Eestit).
Teiseks on olemas Karjala Vabariik, mis on omavalitsusega moodustis Vene Föderatsiooni koosseisus. Pindala on 172 000 ruutkilomeetrit (neli Eestit), elanikke 716 000 (2002; poole vähem kui Eestis), pealinn Petrozavodsk. Karjala on juba ammu Venemaa osa, nõukogude ajal oli ta algul Karjala Töökommuun, siis Karjala ANSV, siis Karjala-Soome NSV ja siis jälle Karjala ANSV. Elanikest on 74% venelased (koos ukrainlaste ja valgevenelastega 84%) ja 10% karjalased (koos soomlaste ja vepslastega 13%). Väärib märkimist, et Karjala Vabariik annab 23% Vene Föderatsioonis toodetavast paberist ja 10% rauamaagist.

Kui soomlased räägivad Karjalast, peavad nad silmas Karjala maakitsust. Teisel pool piiri Soomes tuleb kohe Põhja-Karjala maakond, mis viitab sellele, et Karjala maakitsust peetakse Lõuna-Karjalaks. Sellest suuremast Karjalast rääkides kasutasid soomlased varem väljendit Neuvosto-Karjala (Nõukogude Karjala), et eristada seda «oma» Karjalast. Samuti kasutati täpsustavaid väljendeid «Aunuse Karjala», «Viena Karjala» jne., viidates karjalaste asuala eri osadele. (Aunus = Olonets, Viena = Arhangelsk). Eestis on seevastu harjutud Karjalaks nimetama praeguse Karjala Vabariigi ala.

Ah jaa, seda ka veel, et sellist rahvast nagu karjalasoomlased ei ole olemas. On soomlased ja karjalased. (Soomlased on muide tekkinud karjalaste ja eestlaste segunemisel.) Karjalased on läbi aegade kasutanud kirjakeelena soome keelt, sest oma kirjakeelt neil polnud. Hiljaaegu on midagi välja mõeldud, isegi saite ja ajalehti on karjala keeles, aga ma ei tea kui ametlik see kirjakeel on. Karjala Vabariigis elab ka soomlasi, kuid väga vähe.


Karjala Vabariigi haldusjaotus: 1 - Petrozavodski linn, 2 - Kostomukša linnapiirkond, 3 - Sortavala raj., 4 - Kemi raj., 5 - Kondopoga raj., 6 - Pitkäranta raj., 7 - Segeža raj., 8 - Belomorski raj., 9 - Vepsa rahvusvald, 10 - Kalevala rahvusraj., 11 - Lahdenpohja raj., 12 - Louhi raj., 13 - Medvežjegorski raj., 14 - Mujezerski raj., 15 - Olonetsi raj., 16 - Oneega-äärne raj., 17 - Prjaža raj., 18 - Pudoži raj., 19 - Suojärvi raj.
 

Karjala Vabariigi lipp ja vapp

Miskeelne on Karjala Vabariik?

Karjalased on meie hõimurahvas ja aeg-ajalt on olnud lugeda karjala keele olukorrast, rahvuslikust ärkamisest jms. Nõukogude ajal Karjalas käinud räägivad, et sildid olid lisaks vene keelele ka soome keeles (ANSV ikkagi!). Tuleb kahetsusega tunnistada, et meie reisi ajal ei olnud Karjalas näha mitte midagi soomeugrilikku peale kohanimede ja soome turistide. Igasugune asjaajamine käis vene keeles ja viimane kui üks teeviit oli venekeelne. Teemärkidel, mis olid lisaks slaavi tähestikule ka ladina omas, polnud kohanimedel mitte ametlik ladinatähestikuline (s.t. soomekeelne) nimi, vaid vene keel inglise moodi väänatuna, s.t. Лахденпохья ei olnud mitte Lahdenpohja, vaid Lakhdenpokh'ya või midagi sellist. Jäle!

Karjala Vabariigi läänepoolses, eriti Laadoga-lähedases osas on kõik kohanimed soomekeelsed. Venelased on nad üksnes slaavi tähestikku transkribeerinud, isegi hääldust venelastele suupäraseks tegemata (Элисенваара, Найстенъярви jne.). Itta Oneega poole liikudes võib juba näha nimesid, mida on natuke venepärastatud (Ладва-Ветка, Кескозеро, Карельская Масельга) ja nimesid, mis ei saa enam olla soome, vaid parimal juhul karjala või vepsa keelest (Пряжа, Сегежа), sekka ka puhtvene kohanimesid nagu Половина, Матросы või Интерпосёлок.

Kui Nõukogude Karjalas oli soome keel teine ametlik keel, siis 1990. aastal end suveräänseks kuulutanud ja 1991. a. praeguse nime saanud Karjala Vabariigi ainuke riigikeel on vene keel. Aastatel 1998 ja 2000 kukkusid Karjala parlamendis läbi katsed kehtestada karjala keel teiseks riigikeeleks. Oluline takistus oli kindlasti, et ühtset karjala kirjakeelt ei ole, vaid kahel tähtsamal murdel on kummalgi oma. Karjala konstitutsiooni 2001. aastal jõustunud muudatuse kohaselt võib teist riigikeelt kehtestada ainult rahvahääletusega ja selle läbiminekut peetakse lootusetuks. Asja raskendab veelgi 2002. a. lõpus vastuvõetud Vene Föderatsiooni seadus, et Vene riigi ja föderatsioonisubjektide riigikeeled peavad olema slaavi tähestikus ning teisiti võib sätestada ainult liiduseadusega. (See oli suunatud küll peamiselt tatarlaste vastu, aga paneb raskesse olukorda ka soome-ugri rahvad.)

Karjala Vabariigi ametlik koduleht on vene, inglise ja soome keeles (osa asju on siiski ainult vene keeles). Petrozavodskis nägin maja, millel olid vene ja soome keeles sildid «Karjala Vabariigi Valitsus». Aga sellega teiste keelte kasutamine Karjalas enam-vähem piirdus. Harvad soomekeelsed sildid - mitte rohkem kui üks-kaks asula kohta - tundusid enamasti jäänukitena nõukogude ajast, mis polnud veel jõudnud maha kukkuda. Ainuke üleüldine mööndus soomekeelsusele oli see, et Karjala teeviitadel kasutati ё-tähte, asendamata seda e-ga nagu venelastel tavaliselt kombeks on. Soomepärastes kohanimedes on ju oluline vahe, kas on «e» või «ö».

Kõigele vaatamata kirjutatakse võrgus, et Karjalas tegeldakse kohalike keelte arendamisega riiklikul tasandil. Ettevalmistamisel on seadus, millega karjala, soome ja vepsa keel tunnistataks «piirkondlikeks» keelteks, mis parandaks nende ametlikku staatust.
 

Miks vene keeles?

Siin reisikirjas kasutatakse venepäraseid kohanimesid, kui need on olemas. Ma ei tee seda sellepärast, et see mulle meeldiks. Karhumäki kõlaks palju ilusamini kui Medvežjegorsk. Aga kuni Karjalas endas soomekeelseid kohanimesid ei tarvitata, pole ka minul mõtet tühja ugritada. Pealegi on venekeelsete kohanimede kasutamine lugejate huvides. Kui te olete Karjalas ja otsite Aunust, võite väga kaua otsida. Aga Olonetsi leida ei ole raske.

Seoses soomekeelsete kohanimedega väärib veel märkimist, et soome keeles on erinevalt eesti keelest ükskõik, kas kasutada š- ja ž-tähti või asendada nad vastavalt sh ja zh-ga. Soomes kirjutatakse peaaegu alati sh ja zh, Karjalas eelistatakse š-d ja ž-d. Siin valisin esimese variandi, peamiselt sellepärast, et š ja ž ei pruugi igas arvutis õigesti näha olla.
 

Raha

Meie reisi ajal maksis Vene rubla umbes 46 Eesti senti. See tähendab, et kui jagate rublades antud hinna kahega, saate hinna Eesti kroonides.
 

Aeg

Reis toimus 2003. a. juulikuus.
 

Eesti-Vene piir
Kingissepp
Peterburi: esimene päev
Peterburi: teine päev
Peterburi - Viiburi
Vahelugemist: välismaalastehinnad
Sortavala
Valaam
Sortavala - Petrozavodsk
Petrozavodsk - Šeltozero - Petrozavodsk
Kiži
Petrozavodsk - Kivatš - Medvežjegorsk
Medvežjegorsk - Povenets - Kem
Solovets
Kem - Belomorsk
Belomorsk - Kostomukša
Kostomukša: teine päev
Kostomukša: teise päeva õhtu
Kostomukša - Olonets
Staraja Ladoga
Lõpetuseks