Tiitelleht
Saateks
Eesti-Vene piir
Kingissepp
Peterburi: esimene päev
Peterburi: teine päev
Viiburi
Vahelugemist: välismaalastehinnad
Sortavala

VALAAM
vene k. Валаам
soome k. Valamo

Valaam on Laadoga järve põhjaosas asuva Valaami saarestiku suurim saar, umbes veerand Vormsit.

Hommikul serveeritakse meile inimtühjas restoranis hommikueine, siis läheme hotelli ette, kus meid juba ootab «takso» – ühegi eraldusmärgita päevinäinud valge VAZ-2104. Kui ta pöörab, lendab minu uks lahti. Meid viiakse järve äärde mingi põdrahotelli juurde, kus eemal paistab ka väike sadam. Sõidu eest küsitakse 100 rbl.

Läheme laevale ja võtame salongis istet. Meie juurde tuleb tädi, kes küsib, et kust ja mis. Ütleme, et oleme Eestist, mille peale tädi ütleb, et edasi-tagasi sõit maksab 250 rbl. Meil pole vastuväiteid - see on palju vähem kui 30 eurot. Tädi läheb edasi, sagides ringi ja ajades asju. Kui kell on juba mõni minut üheksa läbi, helistab ta kuhugi hotelli, et kas te saatsite enda omad juba teele, kuhu nad jäävad, me tahame välja sõita. Istume edasi. Laevale tulijate seas on päris palju soomlasi.
Natukese aja pärast tuleb meie juurde keegi papi ja küsib, kes on eestlased. Meie ütleme, et meie. Tema seletab, et vot, eestlased on välismaalased ja neil on hind 30 EUR. Ta küsib, et teiega ju lepiti enne selline hind kokku, ja me kinnitame seda. Ütleme, et tahame maksta rublades. Tema ütleb, et «это ваше право», ja rehkendab tükk aega, kuni saab 1020 rbl. nägu. (Vahetuskurss on õiglane – 34 RUR/EUR, sama, mis valuutavahetuspunktis.) Hiljem tuleb ta veel korra meie juurde ja teatab, et välismaalasehinna sisse käib ka bussiga mööda saart vedamine ja ekskursioon soome keeles. Aga teile, lisab ta meie selja taga istuvate venelaste poole pöördudes, on ainult sõit. Kui need küsivad, mis neist siis saare peal saab, vastab onu jahedalt, et vaadake ise, kuidas saate, võtke näiteks takso.

Meie sõiduvahendiks on kiire tiiburlaev, mis jõuab küll kiiresti kohale, aga sõidust mingit mõnu ei ole – pead välja pista küll saab, aga tuul on kohutav.

Majad suurel maal, Sortavala lähedal.

Üks väikesaartest Laadoga järves.

Sadamas sildume kai asemel teise laeva külge. Nagu selgub, seisab sadamas mitu laeva üksteise kõrval (vt. pilti).

Need on suured, arvatavasti Peterburist tulnud laevad, mille kõrval meie oma näib paadina. Kõnnime livreedes personali valvsa pilgu all läbi kolmest-neljast uhkest salongist, kuni jõuame maale. Seal seisame ja ootame oma seltskonna kogunemist – meile oli ju lubatud transport ja ekskursioon. Paar soomlast on meie juures. Sinna tuleb ka seesama papi, kellest enne juttu oli. Ta uurib vene keeles, et kus need soomlased ometi on, ning hüüab: «Suomi! Ekskursija!» ja vehib käega, et lähme sinnapoole. Üks soomlastest ütleb kerge aktsendiga, kuid täitsa ladusas vene keeles: «У нас группа – двадцать один человек. Ещё не все пришли. Подождите, пожалуйста.» Papi ütleb häirimatult, et kes tahab oodata, võib siia jääda, aga kes tahab ekskursioonile, tulgu temaga kaasa. Peame paremaks papile järgneda ja soomlasedki teevad hambaid kiristades sedasama. Natuke maad kõndinud, jõuame bussi juurde, kus suurem osa laeval olnud soomlasi meid juba ees ootab. Üllatus on mõlemalt poolt suur – kuidas te juba siia saite? aga kuhu teie nii kauaks jäite?

Paistab, et kõik peale meie on soomlased. Sõidame tükk aega läbi metsa, kuni jõuame järgmisel pildil olevale platsile:

Edasi läheme jalgsi kloostri suunas. Meie giid on noor vene nimega naisterahvas, kes räägib peaaegu veatut soome keelt ja, nagu hiljem selgub, õpib Helsingis. Just Valaami kloostri vaheldusrikas ajalugu on ekskursiooni huvitavaim osa.

All vasakpoolsel pildi on postament, mille neljale küljele on jäädvustatud kõik tsaarisuguvõsa liikmete külaskäigud Valaamile. Parempoolsel pildil on näha kloostri väravat. See on tegutsev klooster, kus käivad ringi mustades rüüdes mungad, ning kuhu ei lasta sisse ebasündsalt riietatuid, s.t. lühikestes pükstes mehi ning peakatte ja pika seelikuta naisi. Naistel on küll võimalus tasuta laenata kole must seelik, mille saab panna ümber teiste riiete peale, ja must pearätik, meestel pole aga midagi teha. Meie grupiga on vahepeal ühinenud mõned venelased, kes ei saa küll giidi soomekeelsest jutust midagi aru, kuid kasutavad lihtsalt võimalust meiega koos liikuda, ilma et vahepeal kuskil maksta tuleks. Üks nendest on viisakalt öeldes energiline tädi, kes küsib giidilt, miks tema mees ei võiks samuti seelikut ümber panna ja sisse minna. Giid püüab talle selgitada, et mehed ei kanna seelikut. Tädi on hingepõhjani solvunud ja loobub ka ise sisse minemast.

Ka meie seltskonnast peavad kaks tükki värava taga ootama, kuni ülejäänud kloostris ära käivad. Seal on hästi ilus kirik, kus aga pildistada kahjuks ei lubata. Sellepärast peate leppima vaatega nendele suurepärastele tornidele (ülal). Vaimulike pildistamine on keelatud kogu saare territooriumil.

Edasi viiakse meid muuhulgas kloostri kalmistule (ülemisel pildil). Sinna olevat maetud Rootsi kuningas Magnus, kes elanud üle laevahuku, sattunud Valaamile ja hakanud Grigori nime all mungaks (vt. hauakivi alumisel pildil). Giid märgib siiski, et ka Rootsis on koht, kus olla kuningas Magnuse haud, nii et ei ole täpselt teada, kumb versioon kuninga saatusest on õige.

Veel mõned vaated saarelt:

Tagasi sadamas, läheme jälle luksuslaevade salongidest läbi, kuni jõuame viimase laeva välistekile. Edasi peaks tulema meie laev, mida aga ei ole. Viimaks ta siiski tuleb.

Tagasiteel Sortavalasse pöördub reisijate poole üks soomlane ja räägib, et laeval juhtub viibima delegatsioon Soomest, kelle hulgas on ka üks päris kõrge kirikutegelane (täpne tiitel on mul meelest läinud), ja kellel on tavaks iga aasta just sellel päeval käia Valaamil. Traditsiooni juurde kuulub pidada laevaga tagasi sõites palvus kloostri asutajate, munkade Grigori ja Hermanni auks, ja seda nad nüüd tegema hakkavadki. See on võimas tseremoonia, mille meeldivust suurendab see, et ta pole vanaslaavi, vaid arusaadavas soome keeles. Viis soomlast laulavad väga ilusti.

Peagi jõuame tagasi Sortavalasse:

Tee tagasi hotelli leiame mõistagi ilma, et taksot vaja läheks. Sööme parema valiku puudumisel oma tuttavas restoranis lõunat ja jätkame teed Pitkäranta kaudu Karjala pealinna Petrozavodski poole.
 

Sortavala - Petrozavodsk
Petrozavodsk - Šeltozero - Petrozavodsk
Kiži
Petrozavodsk - Kivatš - Medvežjegorsk
Medvežjegorsk - Povenets - Kem
Solovets
Kem - Belomorsk
Belomorsk - Kostomukša
Kostomukša: teine päev
Kostomukša: teise päeva õhtu
Kostomukša - Olonets
Staraja Ladoga
Lõpetuseks