Registratuuriakna peal on silt, et objekti
kaitsevad miilitsatöötajad.
Räägime registratuuris
pikalt-laialt tubadest, hindadest jne. Viimaks küsib tädi: aa,
välismaalased? Mina vastan ikka lootust kaotamata: me oleme Tallinnast.
Tädi ütleb kõigutamatult:
двойной
тариф.
Saame üsna viisaka neljase
toa (alumisel pildil). Vannituba on sealsamas kõrval, ühine
teise toaga, kus vist ei ole praegu kedagi. Küsime, kuhu soovitatakse
auto jätta ja tädi ütleb, et auto võiks viia miilitsajaoskonna
ette. Ta juhatab, kuidas sinna minna, ja me käime ära. See ei
ole väga kaugel.
Läbi Belomorski voolab
Võgi jõgi, mis on osa Valge mere - Läänemere kanalist.
Vesi kobrutab, nagu keeks. See on fantastiline, ma pole kunagi varem midagi
sellist näinud. Foto ei anna kahjuks kogu efekti edasi:
Kaks asja, mille poolest
Belomorsk on kuulus, on lattidest kõnniteed ja tellistega remonditud
teekate:
Ühe poe uksele on reliktina jäänud
kakskeelne silt:
Hommikusel pesemisel juhtub
selline äpardus, et kui ma olen just jõudnud ennast üleni
sisse seebitada, läheb vesi ära. See tähendab, mitte soe
vesi, vaid üldse igasugune vesi. Õnneks on korrusetädi
sellisteks juhtudeks (mis nähtavasti ei ole haruldased) juba valmistunud
ja toob mulle mitu kaheliitrist pudelitäit vett. Nii õnnestub
ennast ikkagi ära pesta. Toome auto miilitsajaoskonna juurest ära
ja asume teele Kostomukša poole.
Belomorsk - Kostomukša
Kostomukša: teine päev
Kostomukša: teise päeva õhtu
Kostomukša - Olonets
Staraja Ladoga
Lõpetuseks
(C)2003/2019 Olavi
Jaggo, e-mail: olavi.jaggo@gmail.com
Avalehele
