Tiitelleht
Sissejuhatus
Idee ja ettevalmistused
Sissejuhatavat infot Hiina kohta
Reis algab
Hongkong
Shenzhen
Guangzhou
Guilin
Guanyan
Yangshuo
Nanning
Beihai
Haikou
Sanya
Qionghai
Jälle Haikou
Jälle Shenzhen
Peking
Jüri ja Margus Hongkongis

LÕPETUSEKS

Tehnilisi andmeid reisi kohta

Läbisõidetud ala mõõtmed

Kolmekesi koos läbitud ala suurus oli läänest itta umbes 700 km ja põhjast lõunasse umbes 800 km. Seega tutvusime ööpäevas keskmiselt ühe Eesti-suuruse alaga. Läbitud tee pikkus oli ligikaudu 2640 km, mis teeb umbes 200 km ööpäevas. Espitsjooni teises etapis läbisid Jüri ja Margus Hiina RV pinnal veel umbes 40 ning mina umbes 1900 km.

Kulud

Minule läks reis kokku maksma 31732,77 EEK ehk ümmarguselt 1500 krooni ühe Hiinas veedetud päeva kohta.
Reisi ajal kulus sellest 18883,92 EEK ehk umbes 900 krooni päevas.
Hiinasse ja tagasi sõitmine (koos taksosõitudega lennujaama, söömisega lennujaamas jms.) maksis 11091,26 EEK.
Mõned muud kulud espitsjooni 1. etapil (kolmekesi koos) ühe inimese kohta:
linnadevaheline transport 2966,57 EEK ehk umbes 1,10 EEK/km;
takso 256,87 EEK ehk umbes 21 kr./ööp;
hotellid 1586,09 EEK ehk umbes 130 kr./öö. Kõige kallim kolme inimese hotelliöö oli 520 CNY, odavaim 60 CNY;
söök 1074,72 EEK ehk umbes 90 kr./ööp. Üks kolme inimese söömaaeg maksis keskmiselt 160 kr. Kalleim eine kolme peale oli 309 CNY, odavaim 11 CNY;
vaatamisväärsustega tutvumine 316,42 EEK ehk umbes 26 kr./ööp.

Passi kaotamine läks mulle maksma ligikaudu 7300 krooni. Tõsi küll, selle raha eest sain ka Pekingit näha, nii et polnud halba ilma heata.
 

Nõuandeid Hiinasse sõitjatele

Sotsialismist

Olen kindel, et kehtiva riigikorra vastu väljaastumine on Hiinas ülimal määral ebatervislik. Aga muus osas paistab, et tee, mis tahad. Välismaalastele (kui nad just passi ära pole kaotanud) ei tehta ringiliikumisel mingeid takistusi. Ettevõtlus paistab olevat vaba, igatahes tegeldakse sellega massiliselt. Kohalikud ei pelga välismaalastega suhtlemist vähimalgi määral. Mandunud lääne humanistid võivad ju viriseda, et Hiinas rikutakse inimõigusi, aga nad tõstavad meeleheitlikku hädakisa juba siis, kui USA-s hukatakse kõikide ausa kohtupidamise reeglite järgi süüdimõistetud seeriamõrvar. Hiinas võib olla paljugi ebameeldivat, aga üks asi, mida ma ütlen täiesti veendunult, on see, et seda sotsialismi, milles mina üles kasvasin, Hiinas ei ole.

Hiinlastest

Kui sa annad koerale vorstitüki, siis võid sa selle talle peo peal nina alla pista ja ta limpsab selle ära, nii et sa peaaegu ei tunnegi. Kassiga nii ei saa. Kui kass näeb vorstitükki sinu käes, hakkab ta seda meeleheitlikult küünte ja hammastega rabama. Ta ei saa aru, et sa kavatsed vorstitüki just nimelt temale anda.
Hiinlane on selles suhtes nagu kass. Kui ta läheb bussi või rongi peale, on tal iga hinna eest vaja sinust ette saada. Ta ei saa aru, et kõik pääsevad nagunii peale ja igaüks saab nagunii selle koha, mille numbriga pilet tal on. Ei, ta mõtleb ainult sellele, et seal on buss ja sinna on tal vaja saada.

Keelest

Keelelise seiklemislustita ei ole mõtet Hiinasse minna. Ehkki sageli toimib printsiip "kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem", ei saa kunagi inglise keele peale lootma jääda. Hädavajalik on Lonely Planeti reisijuhi sugune raamat, kus on tähtsamate linnade nimed hieroglüüfkirjas. Samuti tasuks kaasa võtta vestmik, kus on kirjas selliseid lauseid nagu "Mis kell sõidab rong sinna ja sinna?" Minul oli palju kasu ka väikeses formaadis taskusõnaraamatust, sest kui on vaja ühtainukest sõna, leiab selle sealt palju kiiremini kui vestmikust.

Taksodest

Tänava peal taksot leida on kerge. Taksosõidu hinda juhiga kokku leppida ei ole vaja, sest taksojuhid panevad alati taksomeetri käima. Väga aus värk. Võõrkeeli taksojuhid üldjuhul ei oska ja kaarti ei tunne, nii et kasulik on sihtkoha nimetus talle hiina keeles kirjutatuna nina alla pista, kui te ei ole kindel, et oskate seda arusaadavalt hääldada.

Liiklusest

Hiina liiklus on jube. Sellist asja nagu liikluskultuur ei ole. Ainuke liiklusreegel, millest Hiinas tavaliselt kinni peetakse, on parempoolse liiklemise reegel. Aga ka selle peale ei saa lootma jääda. Teed ületades tuleb ALATI vaadata mõlemas suunas, sõltumata sellest, mispidi autod teie meelest liikuma peaksid.

Hiina uusaastast ja üldse riigipühadest

Ma mõistan nördimusega hukka turismiraamatute autorid, kes väidavad, et kevadpüha ehk hiina uusaasta paiku valitseb Hiinas täielik kaos — kõigil on puhkus, inimesed pidutsevad vahetpidamata tänaval ja elu enam-vähem seisab, mistõttu sel ajal Hiinasse sattumist tuleb iga hinna eest vältida. See on täielik vale. Ainsad asjad, mis kevadpüha ajal teisiti on, on:
1) hinnad on tavalisest NATUKE kõrgemad (meie poleks seda märganud, kui meile poleks seda öeldud);
2) MÕNED hotellid ja poed on kinni;
3) ametiasutustes võtab asjaajamine rohkem aega (aga mina sain kõik korda; kui see pühadevälisel ajal VEEL ladusamalt käib, siis seda parem).
Mina soovitan mitte lasta ennast reisi planeerimisel hiina uusaastast häirida, kui teile just iga sent kallis ei ole.

Lisatud 2004:
Aastal 2004 oli Hiinas sisse viidud selline süsteem, et pühade ajal müüakse välismaalastele rongipileteid ainult kupeevagunisse (soft sleeper; ruanwo). Need on platskaardist (hard sleeper; yingwo) umbes poolteist korda kallimad. See võib teie ringisõitmiskulusid märgatavalt suurendada. Põhjus olevat selles, et kaitsta välismaalasi varguste eest pühadeaegses reisijatemassis. Kui pühad läbi said, õnnestus jälle osta odavamaid rongipileteid.

Üldisest kehvusest

Juhtusin just paar päeva enne reisi lugema Marek Mengeli reisikirja, millest jäi mulje, et Hiina on ikka viimane peldik. Kui seni olin reisi kannatamatult oodanud, siis nüüd hakkasin esimest korda mõtlema, et mida ma sinna galeerile ronin. Tegelikult näitas reis, et Hiina oli hoopis modernsem kui ma ootasin, kohati mõnes asjas Eestitki ületades.

Kuna Marek pani minu reisikirjale lingi, siis panen mina tema omale ka, aga minu kogemused Hiinast on hoopis teistsugused kui temal. Tundub uskumatuna, et me räägime ühest ja samast riigist.

Passi ärakaotamisest

Reisile tuleks kaasa võtta passi koopia (ja miks ka mitte kohe kaks või kolm) ning võimalikult palju muid pildiga dokumente. Muide, passi koopia ei pea olema notariaalne.
Passi ärge kandke kaasas, vaid hoidke kindlas kohas. Kaasas kandke passi koopiat. Passi kaasaskandmine võib seaduse järgi ju kohustuslik olla, aga minu meelest on passi ärakadumisega seotud sekeldused oluliselt ebameeldivamad ja kulukamad kui politsei meelepaha selle üle, et teil passi kaasas ei ole.
Kui pass kaduma läheb, võtke (mõistagi pärast seda, kui olete teinud kõik võimaliku passi leidmiseks) kohe ühendust Eesti diplomaatilise esindusega. Need on Pekingis, Hongkongis ja Macaus. Infot annab Eesti välisministeeriumi infotelefon (+372) 6 377 440. Kui see ei vasta, siis on olemas ööpäevaringne hädatelefon (+372) 53 01 9999. Välisministeeriumi üldtelefon on 372 6 377 000 ja konsulaarosakonna meiliaadress konsul@mfa.ee. (12. X 2019 andmed.)
Ilmtingimata peab kaasas olema mobla, sest kui pass on kadunud, tuleb helistamist väga palju. Mobla pange igal öösel laadima, sest kunagi ei või ette teada, millal teda vaja läheb. Minu tubli Nokia 5110 töötas laitmatult ja pidas ka tühjeneva akuga vastu just nii kaua kui vaja.
 

Ah jaa, SARS!

Mulle tehti märkus, et ma ei ole midagi SARS-ist kirjutanud. Eks ma siis kirjuta.

Nädal aega pärast seda, kui olin koju jõudnud, teatas diplomaat Marek mulle Pekingist, et Hiinas olevat lahti mingi surmav kopsuviirus ja just seal lõuna pool, kus mina oma sõpradega käisin.
Muud ei tea ma SARS-ist midagi, peale selle, mida lehtedest lugeda võis. Kohapeal ei olnud meie reisi ajal veel mitte midagi märgata.
Juhtumisi olin veebruaris paar päeva kergelt külmetunud, mis andis mulle hea võimaluse kõigile murelikele küsijatele vastata, et ah, mul oli ka surmav hiina kopsuviirus, aga läks juba üle.
Igatahes ootan kannatamatusega epideemia lõppu, et võiksin Hiinasse tagasi minna, kartmata et mind tagasi tulles pooleks aastaks hermeetilisse ruumi luku taha pannakse.
 

Lisatud 2004: rahavahetamisest

Hiinas ei maksa ennatlikult rõõmustada, kui satute linnaossa, kus igas teises majas on pank. Valuutat vahetab ainult "Bank of China". Vahetada saab igasuguseid valuutasid, isegi Norra kroone (Eesti omi siiski mitte). Ootamatud raskused tekkisid aga pühade (konkreetselt maipühade) ajal, kui valuutavahetused olid kinni ja ühest öeldi, et tule pärast 8. maid. Siiski õnnestus mingis täiesti suvalises pangas, kus polnud vähimatki märki valuutavahetuspunktist, vahetada USA dollareid. Võib-olla tuli asjale kasuks see, et meil oli hiinlane kaasas. Eurosid nad igatahes ei vahetanud. Sellepärast tasub pühade eel ennast igaks juhuks suurema hulga Hiina rahaga varustada. (Muide, 2003 vahetasin pühade ajal raskusteta raha, aga see oli erimajandustsoonis.)
Üldiselt tuleb Hiinas valuutat vahetades alati käppi ja nina näidata, aga ühe korra õnnestus mul üllatuslikult isegi passita läbi ajada. Pidin küll ära täitma blanketi, millele tuli kirjutada passi number, aga mul ei olnud passi kaasas, sellepärast kirjutasin ID-kaardi numbri — kust nemad vahet teevad? Ühes teises pangas kirjutas ametnik aga passi numbri ise kviitungile, tegi vist passist veel koopiagi, ent kui ta valmistus juba sahtlist raha võtma, tundus talle, et ikka sai veel vähe, ning ta kirjutas kviitungile juurde ka minu Vene viisa numbri ja isikukoodi.
Seega võtke raha vahetama minnes igaks juhuks pass kaasa.
 

Veel pilte