Tiitelleht
Sissejuhatus
Idee ja ettevalmistused
Sissejuhatavat infot Hiina kohta
Reis algab
Hongkong
Shenzhen
Guangzhou
Guilin
Guanyan
Yangshuo

NANNING

Nanning (hääldus «nanning»): Guangxi provintsi pealinn, 2,8 milj. el.

Nelja ja poole tunni pärast ehk kell pool kaheksa õhtul jõuame Nanningi. Jüri helistab prl. Huangile, kes lubab 30 minuti pärast bussijaamas olla. Käime ringi. Leiame Nanningi kaardi, kuid midagi muud huvitavat bussijaama ümbruses ei ole, nii et viimaks ei oska me enam midagi peale hakata ning istume jaamahoones ja ootame. Prl. Huang jõuab kohale mitte päris 30 minuti pärast, aga jõuab. Tema inglise keel on ülikehv ning üldse on ta selline kohtlane prillidega kuivik. On näha, et ta ei ole meiega tegelemisest vaimustuses, ja tõtt-öelda ka mina temast mitte. Ta viib meid üsna lähedal asuvasse hotelli "Yin He", kus kahene tuba maksab 260Y, aga prl. Huang kaupleb meile kolmese 210Y-ga. Siis kasutab ta võimalust jalga lasta. Tuba on korraliku WC-ga ja tundub, et tuleb isegi sooja vett. On huvitav märkida, et toas olevad sildid on lisaks hiina ja inglise keelele ka vietnami keeles. Vannitoa uksel on kolmes keeles tungiv nõue jalad ära kuivatada ja teade, et kui külastaja läheb märgade jalgadega tuppa, siis peab ta kinni maksma vaiba puhastamise kulud. See annab meile hiljem ainet hulgaks keeleteritusteks stiilis, et teekannust vett maha ajada võib ju rahulikult, sest selle kohta ei ole midagi öeldud. Esimesel korrusel teeb meile aga palju nalja juuksuritöökoda, mille nimeks on inglise keeles "barberi" asemel "barbar".

All fuajees on ka midagi tagasihoidliku restorani taolist. See on lääne tüüpi söögikoht, kus igaühele tuuakse taldrikul tema isiklik toiduports. Ettekandja ei oska üldse inglise keelt, aga menüü (pildil) on ka vigases inglise keeles. Võtame söögi kõrvale pudeli hiina veini. Sööma peame lusikaga. Kokku läheb 100Y, aga toit võiks parem olla.

Siis läheme välja ringi lonkima. Selles linnas on vähem elu, või oleme me lihtsalt uimasemas kandis. Otsime torti, kuid ei leia. Ühes või kahes kohas kutsuvad tüdrukud meid, ühes kohas aga istuvad nad kolmekesi maja ees ning hüüavad meile üle tänava järele ja lehvitavad. Lehvitan vastu ja me läheme edasi. Poekestes on palju vietnamikeelsete siltidega ja lihtsalt vietnamipärast kaupa, sh. mitmesuguseid iseäralikke ja kohati hirmkalleid alkohole. Me ostame hotelli kaasa mingi klaasi sees müüdava imeodava kange alkohoolse joogi, mis on kollakat värvi. Muide, tänavasildid on siin kakskeelsed — kui mujal on tänavanimi hiina keeles hanji's ja selle all pinyin'is, siis siin on hanji kohal ladinatähestikuline nimi, mis peab ilmselt olema tšuangikeelne:

Meie teooria järgi tähistavad mõned silbi lõppu pandavad tähed (vähemalt z, h ja b) toone. Seega peaks sildil esimesel kohal olevat sõna hääldatama "va-dung-lu".

Käime ringi, ostame näksimist ja läheme hotelli. Seal sööme-joome ja vaatame telekat.

Teisipäev, 28. jaanuar

Lõbustame ennast "barbarit" vaadates ja temast pilti tehes, registreerime end hotellist välja ja leiame üles eile märgatud sümpaatse söögikoha. Menüü on hiinakeelne. Näitame kõrvallauas pelmeene, siis ühel laual mingeid lihatükke, siis vaatame veel ringi, läheme leti juurde ja näitame seal ühte asja. Kui me juba sööme, tuleb üks mees meie juurde ja küsib inglise keeles, kas meil on tellimisega raskusi. Ütleme, et kõik on korras, saime juba hakkama. See mees ei näi sümpaatne. Ta räägib meiega paar sõna ja istub siis oma lauda tagasi.
Meie reisi järgmine sihtkoht on Hainani saare lõunatipus asuv Sanya. Sinna jõudmiseks kavatseme sõita umbes 200 km kaugusse Beihai sadamalinna, sealt laevaga Hainani põhjaosas asuvasse Haikousse ja sealt bussiga edasi.
Läheme bussijaama, mis on sealsamas. Suhteliselt vähese trügimisega saan kassa juurde. Kassiir ei taha kuidagi aru saada isegi sõnast "Beihai". Ta saadab mu kõrvalkassa kassiiri juurde, kellega suhtlemine ei ole oluliselt kergem. Selle kassa juures on üks hiina tüdruk, kes aitab mu pileti ära osta. Ta räägib üsna head inglise keelt. Kui minu soov on kassiirile ära seletatud, küsib tüdruk "May I ask you where you come from?" Ütlen "Estonia" ja ta ei tea seda, siis ütlen "Aishaniya" ja ta paistab aru saavat. Selleks ajaks, kui ma oma piletid kätte saan, on ta juba kadunud. Bussi väljumisaeg on 13.00 (50 minuti pärast). Käime ringi ja otsime panka, kuid ei leia.

Bussijaam näeb välja nagu bussijaam ikka.

Buss on peaaegu sama luksuslik nagu eelmine. Siin ei ole WC-d ning reisijatele antakse ainult pudel vett ja kahe peale kaks erinevat ajalehte. Järjekordse märgina tšuangi autonoomiast on ajalehe pealkiri kirjutatud ka tšuangi keeles. Muidu on leht üleni hiinakeelne. Ka kino näidatakse. Sõit kestab üle kahe tunni.

Beihai
Haikou
Sanya
Qionghai
Jälle Haikou
Jälle Shenzhen
Peking
Jüri ja Margus Hongkongis
Lõpetuseks
Veel pilte