Tiitelleht
Sissejuhatus
Idee ja ettevalmistused

SISSEJUHATAVAT INFOT HIINA KOHTA
(et te üldse aru saaksite, millest ma kirjutan)

Üldinfo

Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine (maailmas kolmas Venemaa ja Kanada järel) ning 1,3 miljardi elanikuga (maailmas teate-ise-mitmes) riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei.

Rahvused ja haldusjaotus

Hiina elanikest on 92% hiinlased ehk hanid, kuid hiinlastest enamusega on vähem kui pool riigi territooriumist. Neli muukeelset provintsi on kuulutatud autonoomseteks piirkondadeks. Need on:
Nei Menggu (Sise-Mongoolia);
Xizang (Tiibet);
Xinjiang (Ida-Türkestan, seal elavad uiguurid);
Guangxi (seal elavad tšuangid).
(Õieti on autonoomne ka Ningxia provints, aga seal elavad huid, kes räägivad hiina keelt.)
Selle tõttu on ka Hiina rahadel kirjad viies keeles — hiina, mongoli, tiibeti, uiguuri ja tšuangi (all pildil).
On olemas ka provintsist madalamal tasemel autonoomseid üksusi, umbes nagu Teise maailmasõja eelses Nõukogude Liidus. Kokku on ametlikult tunnustatud vähemusrahvusi 55.

Veel on Hiinas kaks erihalduspiirkonda — endine Briti asumaa Hongkong (hiina keeles Xianggang) ja endine Portugali asumaa Macau (Aomen).
Hongkong liideti Hiinaga 1997. aastal, kusjuures lepiti kokku, et seal jääb 50 aasta jooksul kõik nii vanaviisi kui võimalik — kapitalistlik majandussüsteem, sõnavabadus, oma raha jne. Hongkongis on inglise keel endistviisi teine ametlik keel ja piirkond on ülejäänud Hiinast (mida ma edasises nimetan selguse mõttes "Suureks Hiinaks"; kohapeal öeldakse "Mainland China") eraldatud piiriga just nagu välisriigist. Kehtima on jäänud ka Eesti kodanike viisata pääs Hongkongi, samal ajal kui Suurde Hiinasse on vaja viisat.
Macaus, mis liideti Hiinaga 1999. aastal, on süsteem analoogiline, ainult et seal on teiseks keeleks portugali keel ja sinna on ka meil vaja viisat.

Ja lõpuks on olemas Taiwani provints, mis kõikide Hiina RV ametlike statistikate järgi on Hiina RV osa, kuid kus tegelikult on iseseisev riik nimega Hiina Vabariik (tavaliselt nimetatakse siiski Taivaniks), mis omakorda peab kogu ülejäänud Hiinat õiguse järgi endale kuuluvaks. Poliitiliselt on kaks riiki surmavaenlased, aga majandussuhted on vägagi elavad. Ega mina ka sellest aru ei saa.

Keel

Hiina keel jaguneb kaheks suureks murdeks — mandariini ja kantoni. Sageli nimetatakse neid mandariini ja kantoni keeleks, sest nad on nii erinevad, et vastastikku aru ei saada (väidetavalt umbes nagu eesti ja soome keel). See, mida välismaalased hiina keelena õpivad, on mandariini keel, täpsemalt keelestandardiks kuulutatud Pekingi murre, mida hiina keeles nimetatakse putonghua (loe: phuthunghua). Kantoni keelt kõneldakse lõunaranniku provintsides, enam-vähem just seal kandis, kus meie käisime. Reisi lõpuks õppisin ka mina neil vahet tegema — nad kõlavad täiesti erinevalt. Õieti jagunevad nii mandariini kui ka kantoni keel veel hulgaks murreteks, mistõttu raamatust õpitud hääldusega pole ennast pahatihti võimalik arusaadavaks teha.
Mandariini kirjakeel on üle riigi üks. See on võimalik tänu sellele, et hiina keelt kirjutatakse hiina kirjamärkidega (nn. hanji; loe: handži), mis väljendavad tähendust ja millel ei ole hääldusega mitte midagi pistmist. Kantoni kirjakeel on peaaegu sama, mis mandariini. (Erinevust suudab märgata ainult asjatundja. Lähemalt võite lugeda siit.) Võib arvata, et avalik info on üle riigi mandariini kirjakeeles.
Hiina kirja transkribeerimiseks ladina tähestikku on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid eri kirjaviise. Tänapäeval on Hiina RV-s kehtestatud ametlikuks standardiks nn. pinyin (loe: phinninn). Varem levinud Wade-Gilesi kirjaviisi (mis oma inglispärasuse ja kohmakuse tõttu oli mõnes mõttes meie vana kirjaviisi analoog) kasutatakse veel ainult vanast harjumusest mõnikord ingliskeelsetes riikides ja minu teada ka Taivanil. Siin on kõik hiina nimed antud pinyin'is, v.a. Peking (Beijing), Hongkong (Xianggang), Macau (Aomen) ja Taivan (Taiwan), mille puhul eesti lugeja harjumusi silmas pidades eelistasin traditsioonilist nimekuju.
Nimede juures on ka hääldus. Kui ma tean, milline silp on rõhuline, siis on see paksus kirjas.

Paljudel Hiina kohanimedel on tähendused. Otsustasin pärast pikka kõhklemist siiski mitte ajada asja segaseks ja kirjutada ikkagi Guangdong ja Guangxi, mitte Ida-Guang ja Lääne-Guang, samal põhjusel, miks me ütleme Västergötland ja Östergötland, mitte Lääne-Goodimaa ja Ida-Goodimaa.

Hiinlased teistes maades

Hiinlasi elab paljudes riikides. Kõige suurem on nende osatähtsus järgmiste maade rahvastikes:
Taivan 98%;
Hiina RV 92%;
Singapur 77%;
Malaisia 24%;
Brunei 15%;
Tai 14%;
Prantsuse Polüneesia 12%;
Nauru 8%;
Põhja-Mariaani saared (USA valdus) 8%;
Kambodža 5%.
Taivanis, Hiina RV-s ja Bruneis räägivad hiinlased rohkem mandariini, Singapuris, Malaisias ja Tais rohkem kantoni keelt. Ülejäänute kohta ei ole mul andmeid.

Raha

Hiina raha nimi on jüaan (yuan; rahvusvaheline lühend CNY). Jüaan jaguneb kümneks tsjaoks (qiao) ja tsjao kümneks fõniks (fen). Jüaani ei ole õige nimetada "renminbiks". Renminbi tähendab Hiina RV rahasüsteemi, mille ühikuteks on jüaan, tsjao ja fõn. Hiinlased ütlevad "yuan renminbi" lihtsalt sellepärast, et neil on iga rahaühiku nimi "yuan" ning on vaja ju kuidagi eristada Hiina jüaani Hongkongi jüaanist (mida meie nimetame Hongkongi dollariks), Ameerika jüaanist (USA dollar), Euroopa jüaanist (euro) jne.
Muide, argikeeles olevat levinud jüaani nimetamine "kuai'ks".

Mõistetavalt on käibel eri seeriatest rahasid. Uuemad rahad näevad välja sellised:

Vanemad rahad on sellised:

Väikesed rahad on päris omamoodi:

Hongkongis kehtib eraldi raha, mille nimi on Hongkongi dollar (HKD). (Hiina keeles on see, nagu ma just loodetavasti selgitada suutsin, ikka jüaan, ainult et Hongkongi, mitte renminbi-jüaan.) Rahadel on kirjad kahes keeles. Macauski on oma rahad, mida nimetatakse patakateks (portugali keeles pataca; MOP). Kõik kolm rahaühikut on omavahel kindla vahetuskursiga. Eesti Panga ametlik kurss espitsjooni plaanipärase lõpu päeval, 4. veebruaril 2003, oli 1 HKD = 1,858074 EEK ja 1 CNY = 1,750280 EEK. MOP on kuskil nende kahe vahel. Kuna aga Hiina rahad on fikseeritud USA dollari suhtes, mis kõigub nagu džonki tormisel Lõuna-Hiina merel, ja valuutavahetusega tehakse sulle mingi protsent niikuinii külma, siis pole mõtet juuksekarva lõhki ajada, ütleme, et üks ükskõik milline hiinaraha on kaks krooni ja käib küll.

Kuna sõna "jüaan" on raske hääldada, oli tihtipeale meie omavahelises kõnepruugis Hiina RV rahaühikul nimeks lihtsalt "junn".

Silmaringi laiendamiseks veel niipalju, et Hongkongis annavad mingi briti traditsiooni tõttu rahatähti välja mitu eri panka. See tähendab, et ei maksa ehmuda, kui näete näiteks kaht täiesti erinevat 20-dollarist.

Hiina uusaasta

Me teadsime muidugi, et Hiinas on uusaasta, kusjuures igal aastal ise ajal. Pärast piletite äraostmist saime teada, millal ta tänavu on — nimelt 1. veebruaril ehk meie reisi lõpupäevil. Hiina uusaasta on hiinlaste suurim püha. Õieti nimetatakse teda kevadpühaks (chunjie, ingl. k. "Spring Festival"). "Chinese New Year" öeldakse turistidele, kes ei saa aru, mida "kevadpüha" tähendab.

Reisikirjas ettetulevaid hiinakeelseid sõnu ja väljendeid

nihao (nihao) — tere
xiexie (sjeesje) — aitäh
meiyou (meijou) — ei ole, ei saa
buyao (pujao) — ei taha
wo bu dong (uopuutong) — ei saa aru
(Teistel andmetel tuleb öelda "ting bu dong" (thingpudung). Hiinas saadi aru mõlemast.)
cha (tšhaa) — tee (jook)
fan (fan) — riis
Aishaniya (aišanija) — Eesti
Ouzhou (outšou) — Euroopa
(Muidugi on siin toodud hääldused väga ligikaudsed. Pealegi hääldatakse eri piirkondades üpris erinevalt. Aga loodetavasti saate siit vähemalt mingi ettekujutuse.)

Lisatud 2019:
Praeguseks on mu teadmised hiina keelest märksa suuremad kui siis, aga ma ei hakanud keele ja häälduse kohta kirjutatut parandama, sest reisikiri annab ikkagi ehedalt edasi selle, mida ma kogesin reisi ajal nende teadmiste pinnalt, mis mul siis olid. Reisikiri ei ole mõeldud hiina keele õpetamiseks. Pealegi ei ole kirjutatus ühtegi otsest viga.

Reis algab
Hongkong
Shenzhen
Guangzhou
Guilin
Guanyan
Yangshuo
Nanning
Beihai
Haikou
Sanya
Qionghai
Jälle Haikou
Jälle Shenzhen
Peking
Jüri ja Margus Hongkongis
Lõpetuseks
Veel pilte