Tiitelleht
Saateks
K/N: Tallinn - Berliin - Pariis - Havanna
N: Havanna
R: Havanna
R: Havanna - Viñales
L: Viñales
L: Viñales - Puerto Esperanza - Viñales
P: Viñales - Havanna
E: Havanna - Varadero - Cienfuegos
T: Cienfuegos
K: Cienfuegos - Trinidad
N: Trinidad
R: Trinidad - Camagüey
 

Reede-laupäev: Camagüey

Onu juures saab viiekesi hommikust süüa, teise, kahese casa peremees ei ole süüapakkumisest huvitatud. Lepime onu juures kokku õhtusöögi kella 7-ks. Siis ostame õlut ja jäätist. Trinidadis ostsin korra Nestle jäätist, aga siin saame kuuba oma – muide kohaliku raha eest. Muidu on Kuubal peaaegu igal pool Nestle jäätis, ja muidugi konverteeritava raha eest. Leiame ka kiirsöögikoha Rapid, kust saab Havanna tee peale süüa kaasa osta.

Istume pargis. Kell 6 on lipulangetamistseremoonia:

Siis läheme natukeseks tuppa, loeme raha ja arutame plaane. Õhtusöök on ideaalne, köögiviljade valik on muljetavaldav: ka redis ja peet:

Hommikusöögi lepime seekord kokku kella 9-ks.

Siis läheme välja rummi ostma. Platsi peal mängib kitarriansambel:

Läheduses on üks vabaõhubaar, kus vist üldiselt on kombeks võtta jooke klaasikaupa, aga meile müüakse ka pudeliga. Läheme kahesesse casasse, kus saab mõnusalt katusel istuda ja alla vaadata:

Joome ja filosofeerime. Meiega seltsib peremehe nooruke hundikoer (ülemisel pildil). See on muide esimene koer Kuubal, kes näeb koera moodi välja. Taevas paistab ilus kuu, mis on harjumatu kujuga – sirbi kaar on otse all.

Pärast vaatame sees Lonely Planeti raamatut ning otsustame käia põhjarannikul Santa Lucias ja teel sinna viiulitehases. Ühel päeval läheme võib-olla lõunarannikule, homme on aga vaba päev. Rahaloendus näitab, et saame hakkama. Kui hädavajalikud kulud maha arvestada, jääb meile luksuseks 20 $/nägu/päev.

Edasi kavatseme välja minna, aga teise casa rahvas tahab korraks oma casast läbi minna. Ma ei viitsi nendega koos trepist alla ronida, et vaadata, kas välisuks on lukus või mitte. Aga kuidagi peavad nad saama märku anda, et nad välja ei pääse. Lihtsalt kõvasti karjumine ei ole kuigi kindel signaal, sest arvestades nende praegust seisundit, ei saa ma teisel korrusel olla kindel, kas nad karjuvad asja pärast või on niisama lõbusas tujus. Sellepärast ütlen neile, et kui välisuks on lukus, laulgu nad«Guantanamerat» (Kuuba kõige kuulsamat laulu).
Natukese aja pärast hakkabki trepikojast kostma kolmel häälel ja kolmel viisil «Guantanamera». Võtan võtme, lähen alla ja lasen nad välja.

Mõne aja pärast läheme koos linna peale. (Kuubal, muide, käibki turisti elu nii, et õhtul lihtsalt kuulad, kus muusikat kostab, ja lähed sinnapoole.) Kella 1 paiku lähevad osad koju.


Laupäeval pärast hommikusööki välja minnes näeme, et all väljakul mängitakse malet. Väljaku kolm, või täpsemalt kaks ja pool äärt on malelaudu täis. Toimub simultaan, aga simultaaniandjaid on mitu. (Nagu mingi simultaansimultaan.) Ei ole päris selge, kas igal simultaaniandjal on oma vastased või mängivad läbisegi kõik kõigiga, nii kuidas keegi parajasti trehvab.

Kaugemas nurgas mängivad aga mehed välku ja kutsuvad meidki. Teised ei ilmuta mingit entusiasmi, aga mina lähen küll ja teen ühe partii. Capablanca kodumaal malet mängida on ju omamoodi sümboolne, eriti kui veel võita ka õnnestuks. Vastane on nõrk, kuid agressiivne - seega ohtlik. Teengi vea ja satun halvemasse seisu, aga siis suudan saada vastumängu. Olen agressiivses meeleolus ja võtan vastast nagu vaenlast. Pärast imestan isegi, miks. Vastane jätab ettevaatamatult kuninga tulle ja välkmale reeglite kohaselt löön ma selle maha.

Kuna osadel meist pole linnaplaane, siis otsime kohta, kus Jüri Lonely Planeti kaartidest kopi teha. Suure vaevaga õnnestub leida reisibüroo, kus tehakse faksimasinaga udustest koopiatest veel udusemad. Vaatame ühte muuseumi, aga see tehakse alles kell 1 lahti. Siis läheme laiali. Käin ringi ja leian peagi, et Lonely Planeti raamatus kirjeldatud asju lihtsalt pole olemas. Üks neeger pakub sigareid ja temast lahtisaamiseks ütlen: «ya tengo» (mul juba on). Ta ei käi peale. Üks jalgrattur ütleb tere. Teretan vastu. Kust oled? Estonia. Sõidab edasi.
Kuubal on pärast revolutsiooni paljud tänavad ümber nimetatud. Trinidadis nägin ühte tänavasilti, kus oli kirjas vana nimi. Siin on aga huvitaval kombel päris paljudel tänavasiltidel revolutsioonieelsed tänavanimed. See tähendab, et Lonely Planeti kaardiga pole suurt midagi peale hakata.
Hakkab vihma sadama. See on tavaline Eesti vihm, mitte padukas. Üks habemeajaja tahab väga mind teenindada. Kui ma temast teist korda möödun, siis otsustan, et lasen tal pulli pärast habet ajada. See on supermõnus kogemus. Mul pole kunagi lõug nii sile olnud. Ise ei saa kunagi habet nii ilusti ära aetud. Ma ei tea, kuidas ta seda tegi.
Korra, kui päeval casa suunas kõnnin, näen platsil hiiglaslikku valget pilve. Esimene mõte on, et ega ometi midagi põlema ei ole läinud. Siis näen, et platsi peal käib hoopis ringi mees mingi paagiga, millest ta mingit ainet välja laseb. Pööran igaks juhuks ringi ja astun eemale. Ilmselt selliste meetoditega ongi Kuuba saavutanud oma silmapaistvad tulemused võitluses nakkushaigustega.

Siin aga suvalisi pilte linna pealt:









Ärge minult küsige, miks siin linnas 24. veebruari tänav on.

Õhtusöögi ajal sajab ikka veel vihma. Sellepärast istume õhtusöögi järel kolmeses casas ja mängime kaarte. Korra, kui vihm üle jääb, käime oma tuttavas vabaõhubaaris rummi järel. Baarman tervitab meid juba sõbralikult. Teine baarman, kes meid ei tunne, hakkab midagi seletama, aga esimene juba teab, et meie ostame rummi pudelikaupa, ja annab. Magama läheme kella 1 paiku.

P: Camagüey - Santa Cruz del Sur - Camagüey
E: Camagüey - Santa Lucía - Camagüey
T: Camagüey - Havanna
K:Havanna
N/R/L: Havanna - Pariis - Berliin - Tallinn
Lõpetuseks