Tiitelleht
Saateks
K/N: Tallinn - Berliin - Pariis - Havanna
N: Havanna
R: Havanna
R: Havanna - Viñales
L: Viñales
L: Viñales - Puerto Esperanza - Viñales
P: Viñales - Havanna
E: Havanna - Varadero - Cienfuegos
T: Cienfuegos
K: Cienfuegos - Trinidad
N: Trinidad
 

Reede: Trinidad–Camagüey

Meie viimane peatuspaik enne Havannat on Camagüey [kamaWEI]. Kui seni oleme sõitnud kiiresti ühest kohast teise, siis sinna kavatseme jääda 4 päevaks. Algselt oli meil plaan jõuda Camagüeysse kella 12-ks, aga sellest ei tule midagi välja, sest eile sai hommikusöögi ajaks kokku lepitud kell 10.

Kui me onule ütleme, et me ei söö täna tema juures hommikust, on ta kurb, ja loetleb juba lauale pandud söögi kasinad sisaldised: puuviljad, sai, kohv - kõik-kõik-kõik on olemas. Tema jutust jääb mulje, nagu see oleks lausa korralik, rikkalik eine. Ma ütlen talle, et me ei ju öelnud talle eile, et me täna hommikusööki tahame, ja ta möönab seda täiesti, kuid on ikkagi õnnetu. Aga me ei haletse teda, sest tema hommikusöök oli häbematult niru. Raha ta siiski hommikusöögi eest ei võta, garaaži eest aga küll. Sellest, et garaaži kasutamine maksab, ei olnud meil enne üldse juttu.
Läheme sinna, kus arvame eilse söögikoha olnud olevat. Me pole kindlad, kas leidsime ikka õige tänava, aga tuttav tädi ootab uksel. Söögialal on seekord ainult üks laud. Söögi ajal koputatakse paar korda uksele. Pärast sööki vaatab tädi uksest välja ja me peame seina varjus tükk aega ootama. Siis lastakse meid sõnade «muy pronto» (hästi kiiresti) saatel välja.

Läheme casasse tagasi ja asume teele. Küsime onult soovitust, kus Camagüeys ööbida. Meil on raha vähe ja tahaksime ööbida 15–20$ eest, mitte 25$. Loodame, et 4 päeva korraga saab odavamalt, ja loodame, et auto veab välja.

Autos on ikka vastik bensiinihais, aga sõidab korralikult. Küsime vahepeal teed ja jõuame ilusti kohale.

Leiame onu soovitatud tänava. Meil on kolm sihtpunkti: üks odav hotell, onu soovitatud casa ja teine odav hotell. Esimeses odavas hotellis ei ole kohti. Onu soovitatud casa on väga soliidne, kuid selleski pole kohta. Lahke tädi nimega Caridad helistab vist paarikümnesse kohta ja leiab siis ühe majutusvõimaluse. Ta ütleb meile, et hind on tavaliselt 25, aga kaubelgu me 20-le, aga ärgu öelgu, et tema ütles.

See pilt on tehtud üle tee oleva lasteaia aknast sisse. Pildi ära teinud, jalutan rahulikult casa juurde, aga mulle järgneb lasteaiast välja karanud tädi, kes peab vajalikuks mulle selgitada, et lasteaedade pildistamine on keelatud.

See aga on tädi Caridadi visiitkaart:

Majaomanik jõuab kohale. Ta on autoga ning mina ja Lauri läheme temaga koos maja vaatama. Seal on kaks maja lähestikku, ühes kahene ja ühene tuba, teises kahene. Toad on OK, hind kõigil 20$. Siis ütleb onu, et me ootaksime siin pargis. Saame aru, et onu läheb tädi juurde tagasi ja toob teised kohale.

Vaatame pargis ringi. Platsi ääres on üks pood, kus müüakse kaupa kohalike peesode eest. Seal on kolme või nelja eri toiduainet. Üks mees ostab sealt tordi. Ma teen seal pilti ja mulle öeldakse, et seal ei tohiks tegelikult pilti teha.

Väljas seltsib see mees meiega. Ta näitab nurga peal olevat baari ja soovib 2$ maksvat mojitot. (See on Kuubal populaarne kokteil [mo-HII-to].) Meie läheme aga ära. Mees tuleb parki järele ja pakub 20 või 25$ eest mingit pilti, millel on ameerika auto kiriku ees. Me ei taha. Mees räägib, et raha on vaja väikese lapse jaoks. Oma asju sättides võtab ta taskust välja ilmselt selle lapse jaoks mõeldud küpsisepaki. Tõesti tuleb silme ette liigutav pilt väikesest õnnetust kuuba lapsest, kellele rõõmu valmistamiseks issi kuskilt paki küpsiseid välja ajas. Siis aga tuleb meelde see mojito. Kuidas see küll lapsele kasuks oleks tulnud?

Pikapeale hakkab Lauri kahtlema, kas vanamees ikka toob teised kohale või me saime valesti aru. Lähen onu juurde. See loll istub rahulikult toas ja imestab, et kas teised ei olegi veel siin? Huvitav, mil viisil pidid nad teada saama, et tulla ja kuhu tulla? Läheme onuga tädi juurde, Lauri jääb ootama. Onul jätkub veel häbematust solvuda. Ta poriseb omaette inglise keeles, et igaüks oleks võinud meie kaaslastele juhatada, kus on Parque Ablablablante, ja pärast veel, et kas oli raske võtta takso ja öelda: «Take me to Park Ablablablante«. (See nimi, millest ma tol hetkel aru ei saa, on, nagu pärast selgub Agramante.) Kurat, miks meie peame takso võtma, kui sul on auto? Onu vaatab igal pool ringi, kujutades ilmselt ette, et teised on kuskil poolel teel ära eksinud. Ta on üllatunud, kui näeb, et teised on tädi casas. Võtame oma asjad ja läheme kohale.
Siin linnas on tänavakaubitsejad agressiivsemad ja liiklus tigedam. Ma jään kaks korda peaaegu jalg- või mootorratta alla. Nad sõidavad sulle külma rahuga otsa nagu Vietnamis ja annavad signaali ka veel.

R/L: Camagüey
P: Camagüey - Santa Cruz del Sur - Camagüey
E: Camagüey - Santa Lucía - Camagüey
T: Camagüey - Havanna
K:Havanna
N/R/L: Havanna - Pariis - Berliin - Tallinn
Lõpetuseks