Tiitelleht
Saateks
K/N: Tallinn - Berliin - Pariis - Havanna
N: Havanna
R: Havanna
R: Havanna - Viñales
L: Viñales
L: Viñales - Puerto Esperanza - Viñales
P: Viñales - Havanna
 

Esmaspäev: Havanna - Varadero - Cienfuegos

Esmaspäeva hommikul pakub perenaine kohvi, aga me ei taha. Osad meist jäävad veel magama, osad teevad tiiru linna peal, vaatavad turgu ja merd ning siis lähevad plaadipoodi. Varsti jõuavad teisedki sinna, mis tähendab, et meie asjad on casas järelvalveta. Läheme tagasi ja maksame ööbimise eest. Eile kokkulepitud hind oli 25+25+20, täna aga võetakse kolme toa peale kokku 65$.

MINED peaks tähendama haridusministeeriumi (Min-Ed). Mida üleval paremal olev plakat tähendab (neid oli linnas siin ja seal), ei tea.

Sõidame nüüd uuesti Matanzase poole. Umbes kaks minutit enne ärakeeramiskohani jõudmist hakkab see eile hirmsasti Varaderot näha tahtnu ajama, et mis me sinna Varaderosse läheme, läheks parem otse Cienfuegosesse. Nüüd siis ärkab. On ikka tüüp!
Me sõidame ikkagi Matanzasesse, aga millegipärast nakatab teisi nimetatud isiku soov võimalikult kiiresti lõunasse jõuda. Ma ei saa aru, miks neile Varadero äravaatamine ühtäkki nii vastumeelseks on muutunud.

Need põõsad on väga ohtlike teravatipuliste lehtedega. Torkasin ühega omale jalga, nii et veri voolas.

Turistikeskus Varadero on, nagu selgub, mingil määral suletud linn, mille piiril on valve ja sissesõidu eest küsitakse natuke raha.

Linn on väga ilus, aga teisi on, nagu juba ütlesin, haaranud massipsühhoos, et meil on kohutavalt kiire, mistõttu olen sunnitud piirduma kerge narrimise saatel mõne foto tegemisega ja me sõidame edasi lõuna poole.

Teed, mida mööda me läheme, on kaardil punast värvi, s.t. peaksid olema head, aga õigeid teeotsi on raske leida. Peame sageli kinni ja küsime inimestelt juhatust.

Poolel teel hakkab auto streikima. Kogenum juht võtab juhtimise üle ja vaevaga jõuame Cienfuegosesse.

Linn on ilmselt nimetatud selle sümpaatse härrasmehe järgi, kes, nagu pärast reisi järele vaatasin, oli üks Fidel Castro lähematest võitluskaaslastest.

Otsime kesklinna. Meil on mingite ööbimiskohtade aadressid teada, aga kui peatume ja nende juurde teed küsime, tullakse casat pakkuma. (Kõlab ka fraas «chicas no problem» vms., seega on need ilmselt illegaalid - ametlikesse casadesse on tüdrukute toomine kategooriliselt keelatud.) Algab natuke Hiina stiilis asjaajamine. Käime nelja jalgratturi saatel mööda linna ringi:

Läheme ühte maja vaatama, kus on ühes toas kahene ja ühene voodi ning teises toas kahene voodi. Seda me ei võta, sest suur enamus meist on nii homofoobsed, et tahame magada igaüks eraldi voodis. Läheme jalgratturite eskordi saatel järgmisse kohta. Nende tüüpide omavahelisest jutust hakkab tasapisi jääma mulje, et nad ei olegi koos, vaid omavahel konkurendid. Üks tüüp viib meid ühtedesse kohtadesse, teine teistesse. Lõpuks võtame ühe variandi, kus kaks inimest lähevad ühte majja ja kolm teise, hind 20+25$.

Kaheses casas on võimalik õhtusööki saada. Küsime ka kolmese casa peremehelt, aga ta ei ole sellest üldse vaimustatud. Võtamegi siis kaheses majas õhtusöögi, 8$ nägu. Peremees pakub ka abi autorendifirmasse helistamisel. Täna on küll juba hilja helistada. Söögi tegemine võtab muidugi kaua aega. Läheme niikauaks linna peale ja otsime kaua joogikohta. Leiame ainult poe, võtame õlled ja istume sealsamas pingile. Paneme tähele, et linna peal istuvad siin-seal paarikesed, aga ka üksikud naised. Miks nad seal istuvad – niisama või hoorad?
Meie juurde tulevad tüübid jalgratastega, nende hulgas see teine majapakkuja, selline kahtlane tüüp, kes mulle ei meeldi. Ajame juttu. Nad räägivad siinsest kaherahasüsteemist ja selgitavad meile, et siin ei ole kaubad omadele ja välismaalastele eri hindadega, vaid näiteks seda õlut, mida me parajasti joome, saavad ka kuubalased osta ainult konverteeritava raha eest.
Mingi jutu sees nimetab keegi meist Fidel Castro nime. Kuubalased teevad ehmunud näo ja teesklevad, nagu paneksid kohe plagama, siis aga hoiatavad, et seda nime on ohtlik nimetada – võib juhtuda, et kuuleb keegi, kellel pole vaja. Kindluse mõttes nimetame edaspidi Fidel Castrot lihtsalt F-ks. Raskusi tekib aga Guevarale salatähise leidmisega, sest C kõlab ju üsna samamoodi nagu Che.
Läheme lõpuks casasse, kuid söögiga läheb veel aega. Toit on ülirikkalik. Kui söömise lõpetame, on kell on peaaegu 11 ja diskod peaks 1-st kinni pandama, seetõttu otsustab enamus meist magama minna.

T: Cienfuegos
K: Cienfuegos - Trinidad
K/N: Trinidad
R: Trinidad - Camagüey
R/L: Camagüey
P: Camagüey - Santa Cruz del Sur - Camagüey
E: Camagüey - Santa Lucía - Camagüey
T: Camagüey - Havanna
K:Havanna
N/R/L: Havanna - Pariis - Berliin - Tallinn
Lõpetuseks