Tiitelleht
Saateks
K/N: Tallinn - Berliin - Pariis - Havanna
N: Havanna
R: Havanna
 

Reede: Havanna - Viñales

Havannast Pinar del Riosse viib kiirtee. Algul on kummaski suunas 3 rada. Eestis polegi sellist teed. Vahepeal sõidame kiirusega 170 km/h. Siin-seal on paar hüppekat, aga muidu on tee hea.

Aeg-ajalt on sillad, mis ei vii kuhugi, s.t. sild koosnebki ainult maantee kohal olevast viaduktist, üle silla minema pidavat ristuvat teed ei ole. Nende sillaköntide all on hääletajad päikese eest varjus. Ka vähesed politseinikud on alati just sildade all.
Muide, mis puutub üldse liikluspolitseisse, siis see paistab töötavat üsna autojuhisõbralikult. Väljaspool kiirteid on siin-seal liikluspolitseiputkad. Putkast mõnisada meetrit ühele ja teisele poole on kiirusepiirang 30 km/h. See tähendab, et autod peavad politseiputkast mööduma hästi aeglaselt ja politseil on aega rahulikult otsustada, keda ta soovib kinni pidada ja keda mitte. Meid peetakse terve reisi jooksul kinni ainult korra. See juhtub siis, kui roolis on juht, kes arvab, et sellest 30 km/h märgist ei ole vaja välja teha. Selle arvamuse ekslikkus selgub otsekohe, kui politsei meid kinni peab ja noomib, et miks te sõidate nii kiiresti - oli ju märk, et 30. Trahvi õnneks ei tehta ja edaspidi on meile selge, et pole mõtet ületada kiirusepiirangut kohas, kus politsei kohalolekus võib kindel olla.

Natuke enne Pinar del Riot leiame õige tee, kust kiirteelt maha paremale Viñalese [vinjaales] peale pöörata. Seal on juba üsna kurvilised mägiteed. Kohati ilmuvad teele üsna ootamatult augud. Sellepärast sõidab meie juht ka natuke aeglasemalt kui kiirteel, enne auke järsult pidurdades.

Kui Viñalesesse jõuame, on juba pime. Meil on valmis vaadatud kämping, kus saab soodalt ööbida (15$/öö). Peame aga korraks kinni, et täpsemalt järele vaadata, kuhu sõitma peame. Meie järel sõitnud auto peatub samuti ja mees tuleb küsima: «Can I help?» Ta pakub meile eramajutust, kus tavahind on 20$, aga kuna tema on seal omainimene, siis teeb ta meile hinnaks 15$, koos hommikusöögiga 17$. Seal on tema sõnul parem tuba kui meie valitud motellis – konditsioneeri ja sooja dušiga, mida motellis ei olevat. Otsustame, et vaatame siis seda tema kohta enne kui motelli, ja sinna me jäämegi. Meie majutamine nõuab siiski päris palju asjaajamist. sest majas olevasse külalistetuppa majutatakse ainult kaks inimest. Teised kaks pannakse paar maja edasi, üks üksi kõrvaltänavasse tükk maad eemale. Majades elavad pered sees, nii et majutus pole just eriti privaatne.
Reegel, et ühte majja ei tohi majutada üle nelja inimese, toimib, nagu näha. Sellepärast ei maksa Kuubale viiekesi minna, sest ööbimisega on siis paras jama. Aga meil on muidugi juba hilja selle peale mõelda.
Muide, taolisi eramajutuskohti nimetatakse casa particular ehk lühidalt lihtsalt casa. (Casa tähendab tegelikult hispaania keeles lihtsalt «maja».) Me hakkame ka omavahel eesti keeles casa ütlema, sest neid hotellideks või võõrastemajadeks nimetada oleks ju ilmne liialdus ja muud sobivat sõna me eesti keelest ei leia. Selle tõttu on vahel natuke raske aru saada, kas teine ütles, et tal on mingi asi «kaasas» või «casas», s.t. just nimelt mitte kaasas.

Üks meie casadest.

Tänav, millel casad asuvad.

Küsime sellest casast, kuhu esimesena läksime, kas seal saab ka õhtust süüa. Algul öeldakse, et viiele korraga ei saa. Otsustame, et siis ei söö üldse seal. Selle peale selgub, et ikkagi saab viiekesi süüa. Meie valitud toit maksab 9$ ja meile öeldakse, et söök saab valmis poole tunni pärast. Läheme aja parajakstegemiseks linna peale. Tuleme kokkulepitud ajaks tagasi ja ootame veel. Võõrustajad pakuvad mojitot 2$ eest, me ei võta. Siis langeb hind 1,5-le ja me võtame.
Lauri ja minu vahel toimub intsident, mida ma püüan kirjeldada võimalikult erapooletult. Kindlalt teada on, et Lauri tõusis kiiktoolist ja seejärel suundusin mina kiiktooli poole. Selle kohta, mis siis toimus, on eri asjaosalistel eri versioonid. Järgmisena on kindlalt teada, et natukese aja pärast istus Lauri kiiktoolil, mina istusin kiiktooli kõrval pingil, kus oli olnud Andruse klaas, ja minu püksitagumik oli märg – see oli käegakatsutav fakt.
Sööki ootame poole tunni asemel kaks tundi. Eine on ülirikkalik. Taldrikutäis bistroosööki Havannas oli olnud 6 EUR ja enam, siin aga ei jaksa selle raha eest kõike ära süüa.

Pärast sööki läheme välja. Meid juhatatakse kohta, kus on pidu. Sissepääs maksab 1$. Seal mängib ansambel. Rahvast on paksult. Fiiling on ülihea. Joome mojitosid ja naudime. Lava ees tantsupõrandal on uskumatult virtuooslikud tantsijad. Nende seas pole meiesugustel midagi teha. Tantsuks on salsa. Kui bänd lõpetab, tuleb plaadilt tümps.

L: Viñales
L: Viñales - Puerto Esperanza - Viñales
P: Viñales - Havanna
E: Havanna - Varadero - Cienfuegos
T: Cienfuegos
K: Cienfuegos - Trinidad
K/N: Trinidad
R: Trinidad - Camagüey
R/L: Camagüey
P: Camagüey - Santa Cruz del Sur - Camagüey
E: Camagüey - Santa Lucía - Camagüey
T: Camagüey - Havanna
K:Havanna
N/R/L: Havanna - Pariis - Berliin - Tallinn
Lõpetuseks