Tiitelleht
Saateks
K/N: Tallinn - Berliin - Pariis - Havanna
N: Havanna
R: Havanna
R: Havanna - Viñales
L: Viñales
L: Viñales - Puerto Esperanza - Viñales
P: Viñales - Havanna
E: Havanna - Varadero - Cienfuegos
T: Cienfuegos
K: Cienfuegos - Trinidad
Neljapäev: Trinidad
Magada on peaaegu võimatu, sest tuba on otse tänava ääres, aken on praktiliselt olematu ja alatasa sõidetakse
jubeda mürinaga mööda.
Oleme leppinud kokku minna kell 8 õhtust sööma. Kokku saanud, läheme välja mingit kohta otsima. Raamatus on mitu
söögikohta, aga enne kui me nendeni jõuame, tuleb tänaval üks mees õhtusööki pakkuma. Tee peal
leiame lihtsa kohviku, kus on mingid sändvitšid 1,5$ jms. Mul tuleb idee, et siia võiks tulla hommikust sööma.
Õhtust sööme aga selle mehe pakutud kohas.
Kui end neljapäeva hommikul voodist välja ajan, on Jüri juba ammu üleval.
Meie tuppa tuleb Lauri ja küsib minult: «Kas sina nägid Andrust
viimasena?» Nägin jah, mis siis? «Andrus on kadunud.» Seda kuulis ta Üllarilt, kes on meie majja tulnud.
Vähe sellest, et Andrus ise kadunud on, on tema käes ka auto võti. Ma jutustan neile eile
õhtul toimunust. Mõtleme, et peame politseisse teatama. Siis selgub juba, et Andrus on leitud. Ta jõudis oma casasse
10 minutit pärast Üllari lahkumist. Andrus räägib, et otsis pool ööd koos sõpradega oma casat.
Seda ei leitudki ja ta magas kuskil suvalises kohas. Hommikul selgus, et casa on paari kvartali kaugusel. Jüri antud paberit
aadressiga ei olnud ta üles leidnud. Asjad, sealhulgas autovõti, on alles.
Pärast Andruse õnnelikku taasleidmist käin duši all ära. Siis saab hommikusöök valmis. Osad meist on pahased,
et süüa on vähe. Omletti pole, on vaid puuviljad ja saia meega.
Järgneb ühisüritustest vaba päev Trinidadis. Linnas on põrgupalavus. Ma käin muuhulgas trummipoes,
mille kõrval on trummitöökoda. Kuulan poodides plaate ja ostan mõned, sh. 1 rokiplaadi. Meenub, et üks
reisikaaslane ütles autos, et kohalike jutu järgi ei ole kuuba rokki olemas, vaid kõige rajum asi, mida lubatakse
teha, on räpisugemetega disko. Tegelikult oli mul juba siis olemas üks kuuba roki kogumik – 5 bändi, igaühelt 2 lugu.
Ühes plaadipoes, kui ma plaate kuulan, läheb müüjanna vahepeal ära ja minuga tegelema tuleb poiss, kes ei
lase mul üldse rahus plaate kuulata, vaid vilistab, laulab kaasa, plaksutab käsi – kuradi seebakas. Õnneks tuleb
müüja varsti tagasi.
Siin on suvalisi pilte linna pealt:
See on see kirik, mille juures me eile koobasdiskot otsimas käisime.
See on vist salajane söökla. Algul on sees kaks turisti. Kui me küsime toitude hinda, palub ettekandjanaine meil vaiksemalt
rääkida, sest kõrvallaua turistid maksid rohkem kui meie. Üks meist läheb ettekandjaga teise tuppa ja saab
kinnituse, et meile lubatud hind on õige. Teised turistid on prantsuse paar. Mees teretab meid ja räägib natuke. Siis
tuleb veel üks paar ja üks üksik klient, kellele pannakse lisalaud. Kui meil on peaaegu söök läbi, tulevad
veel ühed, kes jäävad ootama. Otsustame, et siin võiks ka hommikust süüa. Meie küsimise peale
öeldakse, et hommikusöögi hind on 3$ ja see sisaldab sinki.
Läheme casasse ja puhkame. Natuke enne kella 11 läheme linna peale. Jõuame umbes 23.15 Casa de la Música juurde, rumm ja
koola kaasas. Istume trepil koos suure hulga teiste inimestega. Platsil mängib hea salsabänd, parem kui see eilne. Mina jälgin
muidugi pingsalt neegertrummarit, kes on väga virtuooslik. (Teine, kätega mängiv trummar on ka, nagu salsabändides ikka.)
Pulgatrummarit asendab
vahepeal mingi valge kutt. Mängustiili järgi oleks ta nagu rokktrummar. Ta mängib täiesti teistmoodi kui originaaltrummar ja
katsetab igasuguste eri asjadega. Nad jämmivad niimoodi tohutu kaua. Bändi ees on tühi plats, kus üks paar
lõbustab rahvast virtuooslikult tantsides. Siis läheb asendustrummar jälle ära ja õige tuleb tagasi.
Lahkuv trummar viipab rahvale, rahvas plaksutab ja mina samuti. Siis langeb mu pilk äkki tantsijatele ja ma taipan, et rahvas
plaksutab hoopis nendele, sest nad lõpetasid just sel hetkel mingi etteaste. Võib-olla paljud pealtvaatajad ei märganudki,
et vahepeal käis teine trummar mängimas. Olen selle üle natuke kurb.
Siis läheme sisse, piletialasse, peidetud rumm kaasas. Sees on aga ainult disko, kontserti pole. Eilne amigo on seal, tibi kaasas.
Pakume amigole järjekindlalt rummi, kuid ta ei võta üldse. Ka tüdruk ei võta, või vist hästi
natuke koksi joob. Pakume mitu korda sõbralikult ja tema keeldub sõbralikult. Seal on ka üks neeger tüdrukuga.
Kutt joob natuke ja püüab vahepeal mind tantsima õpetada. Õhkkond on väga lahe. Aga meie homne autojuht
tahab välja magada, sellepärast läheme kell 1 ära.
R: Trinidad - Camagüey
R/L: Camagüey
P: Camagüey - Santa Cruz del Sur - Camagüey
E: Camagüey - Santa Lucía - Camagüey
T: Camagüey - Havanna
K:Havanna
N/R/L: Havanna - Pariis - Berliin - Tallinn
Lõpetuseks