Kuuba espitsjoon 2006

Tiitelleht
Saateks
K/N: Tallinn - Berliin - Pariis - Havanna
N: Havanna
R: Havanna
R: Havanna - Viñales
L: Viñales
L: Viñales - Puerto Esperanza - Viñales
P: Viñales - Havanna
E: Havanna - Varadero - Cienfuegos
T: Cienfuegos
K: Cienfuegos - Trinidad
 

Neljapäev: Trinidad

Magada on peaaegu võimatu, sest tuba on otse tänava ääres, aken on praktiliselt olematu ja alatasa sõidetakse jubeda mürinaga mööda.
Kui end neljapäeva hommikul voodist välja ajan, on Jüri juba ammu üleval. Meie tuppa tuleb Lauri ja küsib minult: «Kas sina nägid Andrust viimasena?» Nägin jah, mis siis? «Andrus on kadunud.» Seda kuulis ta Üllarilt, kes on meie majja tulnud. Vähe sellest, et Andrus ise kadunud on, on tema käes ka auto võti. Ma jutustan neile eile õhtul toimunust. Mõtleme, et peame politseisse teatama. Siis selgub juba, et Andrus on leitud. Ta jõudis oma casasse 10 minutit pärast Üllari lahkumist. Andrus räägib, et otsis pool ööd koos sõpradega oma casat. Seda ei leitudki ja ta magas kuskil suvalises kohas. Hommikul selgus, et casa on paari kvartali kaugusel. Jüri antud paberit aadressiga ei olnud ta üles leidnud. Asjad, sealhulgas autovõti, on alles.
Pärast Andruse õnnelikku taasleidmist käin duši all ära. Siis saab hommikusöök valmis. Osad meist on pahased, et süüa on vähe. Omletti pole, on vaid puuviljad ja saia meega.

Järgneb ühisüritustest vaba päev Trinidadis. Linnas on põrgupalavus. Ma käin muuhulgas trummipoes, mille kõrval on trummitöökoda. Kuulan poodides plaate ja ostan mõned, sh. 1 rokiplaadi. Meenub, et üks reisikaaslane ütles autos, et kohalike jutu järgi ei ole kuuba rokki olemas, vaid kõige rajum asi, mida lubatakse teha, on räpisugemetega disko. Tegelikult oli mul juba siis olemas üks kuuba roki kogumik – 5 bändi, igaühelt 2 lugu.
Ühes plaadipoes, kui ma plaate kuulan, läheb müüjanna vahepeal ära ja minuga tegelema tuleb poiss, kes ei lase mul üldse rahus plaate kuulata, vaid vilistab, laulab kaasa, plaksutab käsi – kuradi seebakas. Õnneks tuleb müüja varsti tagasi.

Siin on suvalisi pilte linna pealt:










See on see kirik, mille juures me eile koobasdiskot otsimas käisime.

Oleme leppinud kokku minna kell 8 õhtust sööma. Kokku saanud, läheme välja mingit kohta otsima. Raamatus on mitu söögikohta, aga enne kui me nendeni jõuame, tuleb tänaval üks mees õhtusööki pakkuma. Tee peal leiame lihtsa kohviku, kus on mingid sändvitšid 1,5$ jms. Mul tuleb idee, et siia võiks tulla hommikust sööma. Õhtust sööme aga selle mehe pakutud kohas.
See on vist salajane söökla. Algul on sees kaks turisti. Kui me küsime toitude hinda, palub ettekandjanaine meil vaiksemalt rääkida, sest kõrvallaua turistid maksid rohkem kui meie. Üks meist läheb ettekandjaga teise tuppa ja saab kinnituse, et meile lubatud hind on õige. Teised turistid on prantsuse paar. Mees teretab meid ja räägib natuke. Siis tuleb veel üks paar ja üks üksik klient, kellele pannakse lisalaud. Kui meil on peaaegu söök läbi, tulevad veel ühed, kes jäävad ootama. Otsustame, et siin võiks ka hommikust süüa. Meie küsimise peale öeldakse, et hommikusöögi hind on 3$ ja see sisaldab sinki.

Läheme casasse ja puhkame. Natuke enne kella 11 läheme linna peale. Jõuame umbes 23.15 Casa de la Música juurde, rumm ja koola kaasas. Istume trepil koos suure hulga teiste inimestega. Platsil mängib hea salsabänd, parem kui see eilne. Mina jälgin muidugi pingsalt neegertrummarit, kes on väga virtuooslik. (Teine, kätega mängiv trummar on ka, nagu salsabändides ikka.) Pulgatrummarit asendab vahepeal mingi valge kutt. Mängustiili järgi oleks ta nagu rokktrummar. Ta mängib täiesti teistmoodi kui originaaltrummar ja katsetab igasuguste eri asjadega. Nad jämmivad niimoodi tohutu kaua. Bändi ees on tühi plats, kus üks paar lõbustab rahvast virtuooslikult tantsides. Siis läheb asendustrummar jälle ära ja õige tuleb tagasi. Lahkuv trummar viipab rahvale, rahvas plaksutab ja mina samuti. Siis langeb mu pilk äkki tantsijatele ja ma taipan, et rahvas plaksutab hoopis nendele, sest nad lõpetasid just sel hetkel mingi etteaste. Võib-olla paljud pealtvaatajad ei märganudki, et vahepeal käis teine trummar mängimas. Olen selle üle natuke kurb.

Siis läheme sisse, piletialasse, peidetud rumm kaasas. Sees on aga ainult disko, kontserti pole. Eilne amigo on seal, tibi kaasas. Pakume amigole järjekindlalt rummi, kuid ta ei võta üldse. Ka tüdruk ei võta, või vist hästi natuke koksi joob. Pakume mitu korda sõbralikult ja tema keeldub sõbralikult. Seal on ka üks neeger tüdrukuga. Kutt joob natuke ja püüab vahepeal mind tantsima õpetada. Õhkkond on väga lahe. Aga meie homne autojuht tahab välja magada, sellepärast läheme kell 1 ära.


 

R: Trinidad - Camagüey
R/L: Camagüey
P: Camagüey - Santa Cruz del Sur - Camagüey
E: Camagüey - Santa Lucía - Camagüey
T: Camagüey - Havanna
K:Havanna
N/R/L: Havanna - Pariis - Berliin - Tallinn
Lõpetuseks
 


(C)2006/2019 Olavi Jaggo, e-mail: olavi.jaggo@gmail.com

Avalehele