Kuuba hispaania keelest
Siin reisikirjas märgin ma häälduse nurksulgudesse. Rõhuline silp on vajaduse korral suurte tähtedega - nt.
Cubana [kuWAna] (kuuba oma). W tähistab muidugi seda inglise poolvokaali.
Kuubal – nagu vist üldse Ladina-Ameerikas – on hispaania keele eripäraks, et c ja z ei muutu inglise helitu th moodi
häälikuks, vaid jäävad tavaliseks s-ks. Küll aga kipuvad enam-vähem kõik kaashäälikud
dentaalseks minema, s.t. keel läheb l, t, s jms. hääldades ettepoole kui muidu, puutudes või peaaegu puutudes
ülemiste hammaste vastu. Nii kõlab d üsna briti-inglise helilise th moodi. Ciudad (linn) hääldatakse
[siuDAD], kus d on nagu heliline th briti-inglise sõnas this. Selle dentaalsuse tõttu
jääb paljusid kuubalasi kuulates mulje, nagu nad oleksid pudikeelsed.
Üldiselt on kuuba häälduses häälikud pehmemed kui Hispaanias. Näiteks j ei ole selline
rögihäälik nagu Hispaania häälduses, vaid üsna täpselt nagu eesti h. Ka sõnaalguse
sulghäälikud lähevad pehmeks, üsna nagu eesti keeles. Prantsuse keelt õppivad eestlased peavad
hästi hoolega jälgima, et sõnad boisson ja poisson segi ei läheks. Kuubal
aga kuulsin kuubalast ütlemas sõna Perú (Peruu) nii, et see kõlas [beruu] - täiesti
behme b-ga.
Kuubale ja teistelegi Ladina-Ameerika maadele on tüüpiline hästi nõrk g, mida öeldes keel kurgulage peaaegu
ei puudutagi. Paar aastat tagasi oli Eesti populaarne laul «La camisa negra». Mõne inimese arvates oli selle pealkiri «La camisa
nera». Üks minu sõber, kes enda arvates oskab hispaania keelt, mainis ükskord imestunult, et ta ei saa aru, miks see
laulja laulab nera kui peaks olema negra. Tegelikult on seal g olemas, ta on lihtsalt väga nõrk. Me räägime
sageli nii ka eesti keeles. Öelge hästi kiiresti «sigasigasigasiga» ja te märkate, et g-häälik
on peaaegu olematu. Kagueestlased ei oska seda – neil läheb see g kiiresti rääkides g ja k vahepealseks häälikuks
nagu soome sõnas sika. Aga põhjaeestlase lohakas g on Ladina-Ameerikas täiesti omal kohal.
Ülinõrk g ja hispaania keelele omane häälikute kokkusulamine annavad tulemuseks selle, et Camagüey
hääldatakse [kamawei]. Muide, kes veel ei tea - ü-täht ei märgi hispaania keeles kunagi ü-häälikut,
vaid u-d, mis ei kao reeglipäraselt ära, vaid jääb alles. Kui selle linna nimi oleks Camaguey, tuleks seda
hääldada [kamagei]. Hispaanias ei tea ma ühtegi ü-ga kohanime, Kuubal on neid aga palju. Võib-olla on nad
pärit seal varem
kõneldud indiaani keeltest.
Rõhuta o muutub Kuubal sageli u-ks, nagu portugali keeles: carro (auto) – [karru], libro (raamat) – [libru],
cinco (number viis) – [sinku] (c hääldub muidugi nagu eesti s). Ma ei oska öelda, kumba oli rohkem, kas
o o-ks jäämist või u-ks muutumist, küll aga hakkas see u endalegi külge jääma.
Kuuba murde eripäraks on s kadumakippumine sõna lõpust. Näiteks kohanime Cienfuegos kuulsin ma sagedamini
hääldatavat [sienfuEgo] kui [sienfuEgos]. Gracias (aitäh) hääldatakse sageli
[grassia]. Muide, mulle tundub, et sõnalõpu-s nõrgenemist esineb ka mujal Ladina-Ameerikas.
Kuuba murde kõige omapärasemaks jooneks on mõnikord s-tähe ülinõrk hääldamine
sõna sees. Näiteks España (Hispaania) hääldatakse [e¢PAnja], fiesta (pidu) hääldatakse [fiE¢ta],
kus ¢ on tühi häälik – selline, mis ei kõla mitte millegi (kui, siis mingi õhkõrna h) moodi, vaid
paistab kuidagi eriliselt rõhutavat, et selle koha peal midagi ei ole. Ehkki see häälik on justkui täiesti
kõlatu, ei või teda ka ära jätta – kui öelda [fiesta] asemel lihtsalt [fieta], siis sellest ei saada
aru.
Ah jaa, LL on Ladina-Ameerikas j, mitte pehme l - pollo [poio] (kana).
Muidugi ei ole Kuuba hispaania keel nii teistmoodi, et hääldusest arusaamine mingeid raskusi tekitaks. Kui vahel kogemata
Hispaania hääldusega rääkisin, saadi minust raskusteta aru. Grammatilisi ja sõnavaralisi erinevusi ma
ei märganud (peale selle unustamatu papaya). Tõsi küll, ma oskan hispaania keelt üsna vähe.
Enamikke kuubalasi ei häiri absoluutselt see, et sa hispaania keelt ei oska, ja nad ei paista tundvat mingit vajadust inglise
keelt õppida. Kuubal aetakse asju hispaania keeles ja see, kas sa saad aru, mida sulle räägitakse, või
mitte, on sinu enda asi.
Muide, mõnda aega pärast meie reisi esines Tallinnas üks Kuuba bänd ja nende rääkimist oli nii
mõnus kuulata. Nad olid tõesti pesueht kuubalased, häälduse järgi oli see ilmselge.
See on aga üks teine suurepärane Kuuba bänd. Selle
video järgi on päris hea hääldust jälgida.