10 PARIMAT SÜÜTUT ANEKDOOTI
10.
Paavst, dalai-laama ja Iisraeli ülemrabi sõitsid paadiga
mööda jõge. Jõekäänaku taga ilmus kaldal
nähtavale kohvik.
Ülemrabi hüüdis rõõmsalt: «Vaadake, seal on mu
lemmikkohvik!» Ta tõusis püsti, astus üle paadi
ääre ja kõndis vett mööda kaldale.
Dalai-laama ütles: «Miks ka mitte natuke keha kinnitada?», tõusis
samuti püsti, astus üle paadi ääre ja kõndis vett
mööda kaldale.
Paavst mõtles: «Kui need kaks uskmatut suudavad vee peal
kõndida, siis kuidas mina, katoliku kiriku pea, jumala sulaste sulane,
püha Peetruse mantlipärija, sellesamaga hakkama ei saa?» Ta
tõusis püsti, astus üle paadi ääre ja plartsatas
vette.
Kaldal vaatas ülemrabi, kuidas paavst vaevaliselt paati tagasi ukerdab, ja
ütles dalai-laamale:
«Kuule, me vist oleksime ikka pidanud talle ütlema, et siin on
veepinnast natuke madalamal vana silla talad, mida mööda saab
kaldale kõndida.»
«On või?» küsis dalai-laama.
9.
Teise maailmasõja ajal:
Marssal Žukov juhtus napsi võttes südametäiega hüüdma:
«Terve nõukogude rahvas kannatab ühe võimuahne maniaki pärast!»
Ta jäi kohe ehmunult vait ja seltskond läks kiiruga laiali, aga siiski kandis
keegi juhtunust Beriale ette. Žukov kutsuti Stalini juurde. Stalin ütles:
«Seltsimees Žukov. Te ütlesite hiljuti: «Terve nõukogude rahvas kannatab ühe
võimuahne maniaki pärast.» Keda te selle maniaki all mõtlesite?»
«Kuidas keda? Hitlerit muidugi.»
«Ah soo... Jaa jaa... Loomulikult... Tänan, seltsimees Žukov. Võite minna.»
Žukov lahkus kergendatult. Stalin küsis:
«Aga keda teie mõtlesite, seltsimees Beria?»
8.
Laev läks põhja. Eluga pääses ainult neli inimest: filosoof, ärimees, joodik
ja narkomaan.
Küsimus:
Miks need neli inimest ära ei uppunud?
Vastus:
Filosoof hõljub pilvedes, ärimees on vana kala, joodikul on meri põlvini ja
narkomaan oli juba enne nii põhja käinud, et enam madalamale langeda ei olnud
võimalik.
7.
Sotsialismi kuus paradoksi:
1. Tööpuudust ei ole, aga tööd ei tee keegi.
2. Tööd ei tee keegi, aga plaanid on täis.
3. Plaanid on täis, aga poes ei ole midagi.
4. Poes ei ole midagi, aga kõigil on kõike.
5. Kõigil on kõike, aga keegi ei ole rahul.
6. Keegi ei ole rahul, aga kõik hääletavad poolt.
6.
Tšuktšimaal kukkus alla lennuk kullalastiga. Kui päästjad avariikohale
jõudsid, leidsid nad eest lennuki rusud ja meeskonnaliikmete surnukehad, aga
kuld oli kadunud. Vraki juurest viisid eemale nartajäljed. Neid mööda jõuti
tšuktši jurtani. Tšuktši viidi ülekuulamisele. Kuna ta ei osanud vene keelt,
kuulati ta üle tõlgi kaudu. Ülekuulamine kulges nii:
Uurija: «Kus kuld on?»
Tõlk: «Kus kuld on?»
Tšuktši: «Mis kuld?»
Tõlk: «Mis kuld?»
Uurija: «No see kuld, mis lennukis oli.»
Tõlk: «No see kuld, mis lennukis oli.»
Tšuktši: «Ma ei tea mingist kullast midagi.»
Tõlk: «Ma ei tea mingist kullast midagi.»
Uurija: «Kui sa kohe ei ütle, kus kuld on, siis lastakse sind maha.»
Tõlk: «Kui sa kohe ei ütle, kus kuld on, siis lastakse sind maha.»
Tšuktši: «No hea küll. Kuld on jurta taga lume alla maetud.»
Tõlk: «Ma ei ütle midagi, laske mind kasvõi maha.»
5.
Äsja taasiseseisvunud Eestis läheb vene vanamees poodi ja pöördub müüja poole
kohutava vene aktsendiga eesti keeles. Ehkki müüja on eestlanna, vastab ta
vene keeles.
Vanamees ütles: «Eei-jeei! Viskjummjend astat mjeije pidji kulama tjeije
vjenje kjelj. Njud tjeije kulab mjeije jesti kjelj.»
4.
Enne Teist maailmasõda:
Õpetaja räägib õpilastele, et nende järgmist tundi, mis on usuõpetus, tuleb
vaatama inspektor haridusministeeriumist. Õpetaja selgitab, et inspektor on
väga tähtis mees ja temaga tuleb käituda aupaklikult. Näiteks kui inspektor
sinult midagi küsib, siis ei tohi vastata mitte
lihtsalt «Jah,» vaid «Jah,
härra inspektor.» Sõnad «härra inspektor»
tuleb
vastusele lisada, sest nii on
viisakas.
Tulebki inspektor. Tund kulgeb nagu tavaliselt. Inspektor istub vaikselt,
vaatab ja kuulab. Aga tunni lõpupoole tuleb inspektorile mõte, et võiks
kontrollida õpilaste teadmisi. Ta küsib ühe tüdruku käest:
«Milliste sõnadega pani Looja needuse mao peale?»
Tüdruk vastab:
«Mulda pead sina sööma ja kõhuli mudas pead sina roomama oma elupäevade
lõpuni, härra inspektor.»
3.
Karu ja jänes sõidavad rongiga. Jänesel ei ole piletit. Kontroll tuleb peale.
Karu ja jänes mõtlevad, mis teha. Järsku tuleb hea idee: karu võtab jänesel
kõrvust kinni ja hoiab teda rongiaknast väljas. Kontrolör
tuleb, karu näitab
oma pileti ette, kõik on korras. Kontrolör hakkab juba edasi minema, kuid küsib
siis: «Vabandage... Mis teil seal akna taga on?»
Karu [näitab tühja peopesa]: «Ei midagi.»
2.
Nõukogude Liit 1980-ndate aastate keskel. Õhtul kell 9 algab igapäevane
uudistesaade «Vremja». Diktorid on leinariietes, stuudio on dekoreeritud
mustade lintidega. Diktor ütleb:
«Kallid seltsimehed, te hakkate arvatavasti naerma, aga meid on jälle tabanud
raske kaotus.»
1.
Loomad istuvad kõrtsis. Jänes otsustab koju minna. Ta läheb välja ja tuleb
hetke pärast tagasi.
«Kes mu jalgratta kummid tühjaks laskis?»
Keegi ei vasta.
Jänes ütleb natuke valjema häälega:
«Ma küsisin, kes mu jalgratta kummid tühjaks laskis!»
Keegi ei tee temast üldse välja.
Jänes ütleb nüüd juba päris kurjalt:
«Kui te mulle kohe ei ütle, kes mu jalgratta kummid tühjaks laskis, siis
juhtub see, mis juhtus eile!»
Hunt tõuseb püsti, kõnnib kiirustamata ukse juurde ja jääb jänese ette
seisma.
«Mina lasksin kummid tühjaks. Mis siis eile juhtus?»
Jänes ütleb:
«E-e-eile ju-juhtus see, et ma l-läksin jalgsi koju.»